Májilis depýtattary metallýrgtermen áleýmettik qorǵaý sharalaryn talqylady 

Депутат
Фото: Мәжілістің баспасөз қызметі

ASTANA. KAZINFORM – Temirtaý qalasynda Májilis depýtattary, «AMANAT» partııasy fraktsııasynyń músheleri Ashat Aımaǵambetov, Baýrjan Smaǵulov, Qudaıbergen Beksýltanov jáne Arman Qalyqov «Qarmet» metallýrgııalyq kombınatynyń eńbek ujymymen kezdesti.

Ortalyq Azııada balamasy joq «Qarmet» metallýrgııalyq kombınatynda 13 myńnan astam adam jumys isteıdi. Búgin Májilis depýtattary eńbek ujymymen kezdesti. Halyq qalaýlylary metallýrgterge Memleket basshysynyń reformalary men «AMANAT» partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasynyń júzege asýy týraly aqparat berdi. Saılaýshylarmen kezdesýler kezinde eń ózekti máselelerdiń biri zııandy jáne qaýipti jaǵdaıdaǵy óndiris oryndarynda jumys isteıtinder úshin erterek zeınetke shyǵý máselesi sóz boldy. 

– Bıyl jyl basynda zııandy óndiristerde jumys isteıtinder úshin zeınet jasyn 55 jasqa deıin tómendetý týraly zań kúshine endi. Zeınetke shyǵatyndar zııandy eńbek jaǵdaılaryndaǵy jumysyn toqtatýǵa mindetteledi. Biraq olar arnaıy áleýmettik tólemder alady. Qyzmetker 63 jasqa jetkende, zeınetaqy qorynan tólemderge bazalyq jáne yntymaqty zeınetaqy qosylady, al respýblıkalyq bıýdjetten, jumys berýshiler men saqtandyrý kompanııalarynan tólemder toqtatylady. Aıta keteıin, qyzmetker jumysyn jalǵastyra alady, ony eshkim sebepsiz jumystan shyǵarýǵa quqyǵy joq, – dedi Májilis depýtaty Arman Qalyqov.

Eńbek qaýipsizdigi men qaýipsizdikti qamtamasyz etý máselesi de ózekti. Májilistiń Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraǵasy Ashat Aımaǵambetovtyń aıtýynsha, Qaraǵandyda qoǵamdyq jáne kásiptik densaýlyq saqtaý ınstıtýty qaıta qurylǵan. Endi onyń qalypty jumys isteýi úshin turaqty qarjylandyrýdy qamtamasyz etý qajet.

– Qazir bizde eńbek qaýipsizdigi máseleleri boıynsha birneshe zań qaralyp jatyr. Munda kombınatqa jańa ınvestor keldi, onyń josparlary birtindep júzege asyrylyp jatqanyn kórip otyrmyz. Biraq bul óndiris oshaǵy, sondyqtan da ókinishke qaraı bir kúnde barlyq másele sheshile salmaıdy. Depýtattar óz tarapynan kásiporynnyń jumysyna qoldaý kórsetetin bolady. Sizder biletindeı, Memleket basshysy bul máselege erekshe nazar aýdaryp otyr, – dedi Ashat Aımaǵambetov.

Ótken jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha «ArselorMıttal Temirtaý» AQ-men ınvestıtsııalyq yntymaqtastyq toqtatylǵan. Nátıjesinde qazaqstandyq ınvestor kompanııanyń ıesi atandy. Endigi rette «Qarmet» AQ jyldar boıy jınaqtalǵan máselelerdi, sonyń ishinde shıkizat jetkizý, jalaqyny ýaqtyly tóleý, eńbek qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne basqa da máselelerdi birtindep sheship keledi. 

Májilis depýtaty Baýrjan Smaǵulov Temirtaý, Shahtınsk, Saran jáne Abaı qalalaryn kógaldandyrý jáne ınfraqurylymyn damytý máseleleri kompanııanyń nazarynan tys qalmaýy kerektigin eske saldy. Óz kezeginde «Qarmet» AQ bas dırektory Vadım Basın óndiristi gazdandyrý boıynsha aýqymdy jobanyń bastalǵany týraly aıtty.

Joba kásiporynnan 25 shaqyrym jerde ornalasqan «Saryarqa» gaz qubyryna qosylý arqyly júzege asyrylady. Osylaısha kásiporyn jylyna 1,2 mlrd tekshe metr tabıǵı gaz kólemimen qamtamasyz etilmek. Kombınattyń gazǵa aýysýy mazýt pen suıytylǵan gazdy paıdalanýdan bas tartýǵa múmkindik beredi, al bul zııandy shyǵaryndylardy keminde 30 paıyzǵa azaıtady.

Kombınat qyzmetkerleri qalany jylý jáne elektr qýatymen qamtamasyz etý máselesine erekshe nazar aýdardy. Ótken jyldyń jeltoqsan aıynda apat saldarynan Temirtaýdyń biraz bóligi jylýsyz qaldy. Qazirgi ýaqytta JEO-2-de jańa qazandyqtyń qurylysy jalǵasyp jatyr. Bul qazandyq elektr stantsııasynyń jylý qýatyn 80 Gkal-ǵa arttyryp, elektr energııasynyń óndirisin 60 MVt-qa ulǵaıtady. 

– Bıylǵy qysta myńdaǵan adam páterlerinde jylýsyz qaldy. Jylytý boıynsha eshqandaı problema bolmaýy kerek. Bizge barlyq jumys kestege sáıkes júrgizilip jatqanyn habarlady, qurylystyń aıaqtalýy jáne iske qosý-retteý jumystary osy jyldyń qyrkúıegine josparlanǵan. Depýtattar bul máseleni óz baqylaýynda ustaıdy, – dedi depýtat Qudaıbergen Beksultanov.

Kásiporyn qyzmetkerleri turǵyn úımen qamtamasyz etýge qatysty másele kóterdi. Depýtattar bul máseleni de baqylaýǵa alýǵa ýáde berdi.  

Сейчас читают
telegram