Májilis depýtaty ózen jaǵasynyń erekshe sý qorǵaý aýmaǵyn 4 shaqyrymǵa deıin uzartýdy usyndy

ASTANA. KAZINFORM – Bul týarly Májilistiń jalpy otyrysynda Úkimet basshysyna depýtattyq saýal joldaǵan Maqsat Tolyqbaı aıtty.

«Qazir elimizdiń teń jartysy qarǵyn sýdyń astynda qaldy. Jyldaǵy ádet. Kóktem keledi, Úkimettiń kóp ýádesi kólkip sýǵa ketedi. «Tasqynǵa tas-túıin daıynbyz, tótenshe jaǵdaı bolsa, tótep beremiz», – delinetin kópirme baıandamalardan kók tıyn paıda joq. Osyǵan baılanysty Májilistiń bir top depýtaty sý basqan óńirlerge baryp, mán-jaıǵa tikeleı qanyqtyq. Turǵyndarmen kezdesip, naqty ahýalmen tanystyq. Aldaǵy ýaqytta da atalǵan óńirlerge taǵy da baryp, jaǵdaıdy baqylaýda ustaıtyn bolamyz. Iá, apat aıtyp kelmeıdi. Biraq qardyń qalyń jaýǵanyn kóz kórdi ǵoı. Másele – jergilikti ákimdikter men Úkimettiń arasynda baılanystyń joqtyǵynda. Saldarmen ǵana kúresip kelemiz. Topan sý men sel turmaq, álemde tsýnamı men výlkannan qorǵaný sharalaryn qabyldaǵan elder bar. Al bizdiń keıbir aýdandarda daıyn turýy tıis qaıyq pen sý etiktiń ózi atymen joq. Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń normatıvi oryndalmaǵan. Ákimdik pen mınıstrlikterdiń arasynda baıyp-baǵa joq», - dedi ol.

Depýtattyń atap ótýinshe, sý salasynda bilikti maman tapshy. Gıdrolog, gıdrotehnıkterdiń keshendi jumysy joq. 

«Memleket basshysynyń: «Eshkim nazardan tys qalmaıdy, zardap shekken turǵyndarǵa túgel kómek kórsetiledi», – degeni, dertke daýa, kóńilge medet. Biraq, komıssııa shyǵyndy eseptep, úıler salynǵansha kemi 4-5 aı ýaqyt ketedi. Osy kezde malmen jan baǵyp otyrǵan aǵaıyn tórt-túligin tastap qaıda barady? Maly óriste, ózderi aýdandaǵy kolledjde jaıbaraqat jatady deısiz be? Erteń el-jurttyń esin shyǵaratyn taǵy bir másele bar! Alystaǵy aýyldarda sýǵa ketken keıbir úılerdiń áli kúnge deıin qujaty joq. Qora-qopsysy men qulaǵynda syrǵasy joq maldary týraly aıtpaı-aq qoıaıyn. Qazaq aýyldaǵy qorasyna qashan qujat rásimdetip edi? Olardy qaıtemiz? Dalada qala ma? Osy jaǵyn da oılastyrý kerek», - dedi Maqsat Tolyqbaı.

Onyń aıtýynsha, qaýiptiń basy qaıtty deýge áli erte. Alda SQO, Pavlodar, ShQO tur. Altaıda qar endi erı bastady. Marqakól men Katonqaraǵaıda 2 metr qar jatyr. Osyǵan oraı depýtat

Úkimetke kelesi usynystardy joldady:

•⁠ ⁠Qazaqstandaǵy barlyq ózenderdiń jaǵasynyń erekshe sý qorǵaý aýmaǵyn 4 shaqyrymǵa deıin uzartý jáne turǵyn úı salý men jer bólý kezinde ózen, kól, sý qoımasynyń jaǵasynan qashyq ári bıik jerlerge qonystandyrý;

•⁠ ⁠iri jáne jáne taýlardan aǵatyn transshekaralyq sýlar quıylatyn ózenderdiń qar men jańbyr sýy qosylǵanda tasyp ketpeýi úshin jasandy arnalar jasaý, asa qaýipti aýmaqtarda sý qoımalaryn salý, sondaı-aq sý soratyn drenajdar men nasostardy qaıta ornalastyrý;

•⁠ ⁠ózen, kólge jaqyn ornalasqan aýyldardy qajetti tehnıka, qaıyq jáne arnaıy formalarmen qamtamasyz etý;

•⁠ ⁠gıdrotehnık-ınjener mamandardyn daıyndaýǵa kóńil bólý;

•⁠ ⁠bıylǵy tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan jerlerdegi sharýalardyń barlyq aýyl sharýashylyǵy nesıelerin tóleýdi úsh jylǵa deıin shegerý múmkindigin qarastyrý.