Májilis kvazımemlekettik sektordaǵy jemqorlyqqa tosqaýyl qoıatyn qujatty maquldady

None
ASTANA. QazAqparat – Májilistiń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy ekinshi oqylymda maquldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Zań jobasy sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl salasyndaǵy zańnamany odan ári jetildirýge baǵyttalǵan jáne júıeli túrde sybaılas jemqorlyq kórinisteriniń aldyn alý jónindegi normalardy kózdeıdi.

Májilistiń Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń málimetinshe, zań jobasynda memlekettik qyzmetshiler, olarǵa teńestirilgen adamdar, olardyń jubaılary (zaıyptary) shyǵystarynyń kiristerine sáıkestigine baqylaý engiziledi ári fıskaldyq jáne mansaptyq sanktsııalar belgilenedi. Mundaı sanktsııalar aıtarlyqtaı alshaqtyqtar úshin ǵana qoldanylatyn bolady. Máselen, eger shyǵystar men kirister alshaqtyǵynyń somasy eń tómen eseptik kórsetkishtiń myń eselengen mólsherinen asyp ketse, memlekettik qyzmetshige alshaqtyq somasynyń 90 paıyzy mólsherinde ákimshilik aıyppul salynady. Eger shyǵystar men kirister alshaqtyǵynyń somasy memlekettik qyzmetshiniń jyldyq kirisinen asyp ketse, onda ol teris sebepter boıynsha memlekettik qyzmetten bosatylýǵa jatady.

Bul rette árbir jaǵdaıda adamǵa shyǵystarynyń zańdylyǵyn dáleldeý múmkindigi beriletin bolady. Atalǵan jańalyqtardy halyqty jalpyǵa birdeı deklaratsııalaýmen tolyq aýqymdy qamtýdy eskere otyryp, 2027 jyldan bastap qoldanysqa engizý josparlanyp otyr. Óıtkeni 2025 jyly óz kiristeriniń mólsheri týraly respýblıkanyń barlyq azamattary esep beredi, al 2026 jyldan bastap olardyń shyǵystaryn kiristerimen salystyrý protsesi bastalady.

Túzetýlerdiń ekinshi blogy sybaılas jemqorlyq faktileri týraly habarlaǵan adamdardy qorǵaý júıesin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan.

Jumys toby aıasynda zań jobasyn talqylaý kezinde depýtattar toby mynadaı birqatar ózgerister men tolyqtyrýlar engizdi. Memlekettik qorǵaýǵa jatatyn adamdarǵa qatysty qoldanylatyn qaýipsizdik sharalary týraly málimetterdi jarııa etkeni úshin qylmystyq jaýaptylyqty belgileý týraly norma naqtylandy.

Munymen qosa, kvazımemlekettik sektor sýbektilerinde memlekettik qyzmetke teńestirilgen fýnktsııalardy oryndaýmen baılanysty qyzmetti júzege asyratyn adamdar úshin kásipkerlik jáne ózge de aqy tólenetin qyzmetpen aınalysýǵa tyıym salýdy engizý jóninde túzetý jasaldy. Sondaı-aq, kvazımemlekettik sektor sýbektisiniń basqarý organdarynda jaqyn týystarynyń, jubaılarynyń (zaıyptarynyń) jáne jekjattarynyń laýazymdarǵa ornalasýyna tyıym salý usynyldy.


Сейчас читают
telegram