Májilis depýtaty bankterdiń áreketinen halyq belshesinen qaryzǵa batyp jatqanyn aıtty
«Ozyq elderdiń tájirıbesine qarasaq, shaǵyn jáne orta bıznestiń damýynda bank salasy serpin beretinin kórýge bolady. ıAǵnı ekinshi deńgeıli bankter eldiń damýynda sheshýshi ról atqarady. take-profit.org bırjalyq portalynda álem elderindegi bankterdiń paıyzdyq mólsheri týraly aqparatty tabýǵa bolady. Derek kózderinde Qazaqstan Ulttyq bankinde jyldyq paıyz mólsheri 16,75 % (2023 jyldyń sáýir aıy) ekeni kórsetilgen. Bul rette 159 eldiń ishinde 143-shi orynda turmyz. Álemniń ozyq elderin saralaıtyn bolsaq, Koreıada – 3,5%, Qytaıda – 3,65%, Germanııa – 3,75%, Anglııada 4,25 paıyz deńgeıinde belgilengen. Sheteldegi qarjylyq ınstıtýttar shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna múddelilik tanytyp, bıznes jobalardy kóptep qarjylandyryp jatady. Endi ózimizben deńgeıles postkeńestik elderge keletin bolsaq, Ózbekstan Ulttyq bankiniń paıyzdyq mólsheri 14% paıyz qurasa, Qyrǵyzstanda – 13%, Tájikstanda – 10%, Ázirbaıjanda 9% paıyz deńgeıinde», - dedi A. Quspan Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń sózine qaraǵanda, elimizdegi bankterdiń paıyzdyq mólsherlemesi tym joǵary.
«Sarapshylardyń aıtýynsha, paıyzdyq mólsherlemeniń joǵary bolýy naryqtaǵy taýar men qyzmet baǵasynyń negizsiz ósýine ákep soǵady. Olaı bolsa, eldegi qymbatshylyqqa bankter de jaýapty degen sóz. QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń málimetterine súıensek, VTB Bank pen «Bereke bank» AQ jyldyq paıyzdyq stavkasy 21,5% paıyzdy qurady. «Bank TsentrKredıt» AQ – 23,6% paıyz, «Eýrazııalyq bank» AQ – 23,7% paıyzdy, «Kaspi bank» AQ – 24,4% paıyz, Home credit bank» AQ 28,5% paıyz kóleminde kredıt beredi. Buǵan bankterdiń saqtandyrý jáne taǵy basqa mindetterin qosyńyz. Sonda tutynýshylar kredıtti 4-5 jylǵa rásimdegen jaǵdaıda, banktke qaryzdy eki-úsh ese qosyp qaıtarady. Bul degenińiz, halyqty qanaýmen teń», - dedi depýtat.
Onyń aıtýynsha, osynyń saldarynan ıpotekalyq jáne avtokredıtter 25% paıyzǵa deıin, al qarapaıym adamdar alyp jatqan kepilsiz kredıtti 56% paıyzǵa deıin kóterip, halyqtyń belshesinen qaryzǵa batyryp otyr.
«El arasynda memleket kredıtti keshiredi eken degen áńgime jeldeı esip júr. Nege? Óıtkeni kredıtin tóleı almaı otyrǵan adamdar kóp. «Memlekettik kredıttik bıýro» AQ-nyń 2023 jyldyń sáýir aıynda júrgizgen statıstıkasyna saı 7,5 mıllıon qazaqstandyqtyń qaryzy ótelmegen, bul eldegi ekonomıkalyq belsendi halyqtyń 77% paıyzyn qurady. Eldiń 1,5 mıllıon turǵyny nesıe boıynsha tólemdi 90 jáne odan kóp kúnge keshiktirip tólegen. Biz álem elderiniń qarjylyq, ekonomıkalyq múmkindikterin zerdelep, Qazaqstan Ulttyq bankinde jyldyq paıyz mólsherin (bazalyq stavkany) tómendetýdi usynamyz. Aınalyp kelgende, halyqtyń turmystyq jaǵdaıyn ońaltýdyń naqty qadamy bolar edi. Ekonomıkalyq belsendi jastardyń qarjy salasyndaǵy saýatyn kóterý baǵytynda Úkimet tıisti baǵdarlamardy daıyndap, jańa jobalardy jasaý qajet. Shaǵyn jáne orta kásipkerlikti, aýyl sharýashylyǵy salasyn qarjylandyrýdyń ońtaıly joldaryn pysyqtaǵan jón», - dedi Abzal Quspan.
Budan buryn habarlanǵandaı, bıyl mamyr aıynyń sońynda Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 16,75% deńgeıinde saqtaý týraly sheshimin túsindirdi.
