Májilis depýtaty Ábdimanap Bekturǵanov: Táýelsiz Qazaqstannyń jańa dáýiriniń kýásimiz
- Ábdimanap Elikbaıuly, Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy týraly pikirińizdi bilsek dep edik?
Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasymen tanysyp, halqymyzdyń tamyry tereń tarıhyna boılap, tolǵandyq. Ótkennen ónege alyp, bolashaqqa baǵdar jasaý sanaly urpaqtyń ónegesi. Ata-babalarymyz ulan-baıtaq jerdi urpaǵyna qalaı amanat etse, biz de keler urpaǵymyzǵa jerimizdi ata dəs túrimizdi, salt-mədenıetimizdi, tarıhymyzdy sol qalpynda jetkizýimiz shart. Osy maqsatta Elbasy týǵan halqynyń bar bolmysyn tereńnen sýyrtpaqtap aldymyzǵa jaıyp saldy. Tól tarıhyn baǵalaı biletin halyqtyń bolashaǵy úlken. Ony nasıhattaý, mańyzdylyǵyn halyqqa jetkize bilý bolashaqqa degen kózqarasty tanytýdyń basty joly. Prezıdentimiz: «Bul - tarıhqa degen durys ustanym. Sol arqyly túp-tamyrymyzdy bilýge, ulttyq tarıhymyzǵa tereń úńilip, onyń kúrmeýli túıinin sheshýge múmkindik týady. Qazaqstan tarıhy da jeke jurnaqtarymen emes, tutastaı qalpynda qazirgi zamanaýı ǵylym turǵysynan qaraǵanda túsinikti bolýǵa tıis. Oǵan qajetti dəıekterimiz de jetkilikti» deıdi Elbasy óz maqalasynda.
Dəýir talabyna oraı týyndaǵan órkenıet talaptaryna jaýap berý turǵysynda jazylǵan maqala ilgeri basýymyzǵa, ult retinde ótkenimizdi oıǵa oraltyp, ıgi jetistikterge jetýimizge jol ashary anyq. Búgingi kún - erteńgi tarıh. Dál osy ýaqytta biz Táýelsiz Qazaqstannyń jańa dáýiriniń bastalýyna kýá bolyp otyrmyz.
- Maqala nesimen qundy?
- Men «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalany «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń jalǵasy dep bilemin. Ol maqala búgingi qazaq halqynyń tarıhı bastaýlaryna, terrıtorııamyzda túrli tarıhı kezeńderde ómir súrgen protomemlekettik birlestikterdiń adamzat órkenıeti men álemdik tarıhqa qosqan úlesin zerdelep, baǵalaýdy jáne rýhanı jańǵyrý úrdisin jańa sapalyq deńgeıde jalǵastyrýdy kózdep otyrǵanymen qundy. Eýrazııa dalasyndaǵy saıası úrdisterde zor ról atqarýymen birge, ata-babalarymyz keń-baıtaq terrıtorııada búkilálemdik murany quraıtyn zor mádenı jetistikter shoǵyryn jasap shyǵardy. Osy ýaqytqa deıin elimizdiń aýmaǵynan tabylyp kelgen Uly dalanyń jádigerleri bizdiń babalarymyzdyń óz zamanyndaǵy eń ozyq, eń úzdik tehnologııalyq jańalyqtardy ıgere bilgendigin kýálandyrady. Uly Dalanyń mekendeýshileri oılap tapqan buryn-sońdy qoldanylmaǵan jańa quraldar HІH ǵasyrǵa deıin paıdalynyp keldi. Dala halqy óz kezeńi úshin taptyrmas materıaldyq qundylyqtardy shyǵarýmen birge, mádenıettiń ozyq úlgilerin de qalyptastyrdy. Sonyń ishinde shoqtyǵy bıik atqa miný mádenıeti men jylqy sharýashylyǵynyń Eýrazııadan taraǵandyǵy tarıhtan belgili. Adamzat órkenıetine úzeńgini oılap taýyp qosqan Uly Dalanyń ıeleri at ábzelderin jasap, paıdalaný isinde adamzat órkenıetiniń óz zamany úshin ozyq úlgisin qalyptastyrdy. Budan bólek, Uly dala qojaıyndarynyń metalldy ıgerýi tarıhtyń jańa kezeńine jol ashyp, tek Eýrazııa dalasyn ǵana emes, tutastaı adamzat damýynyń barysyn túbegeıli ózgertti. Al Esik qorǵanynan tabylǵan Altyn adam saq taıpalarynyń altyn óńdeý tehnıkasynyń joǵary meńgergendigin tutas álemge dáleldedi.
Meniń oıymsha, osy máselelerdiń barlyǵy ata-baba murasyn áli de tereń zerttep-zerdeleýdi, ony álemge tanytý arqyly qazaq halqynyń álemdik qaýymdastyq aldyndaǵy bedeli men abyroıyn asqaqtatýdy maqsat tutady. Bul maqsatqa qol jetkizý úshin Elbasy birneshe iri jobalardy usynyp otyr. Olardyń alǵashqysy retinde «Arhıv - 2025» jobasynyń atalýy tegin emes. Elimizdiń táýelsizdiginiń shırek ǵasyry ishinde ótkenimizge qatysty derekterdi shet eldik arhıvterden izdestirip, jınaý baǵytynda kóptegen ıgi ister atqaryldy. Qytaı, Iran, Mysyr, Reseı taǵy basqa elderdiń muraǵattaryndaǵy Qazaqstan tarıhyna qatysty tarıhı derekter, qoljazbalar, kitaptar jınaý jumystary júrgizilip, bir ǵana Qytaı elinen qazaq tarıhyna baılanysty 5500-deı tarıhı derekter ákelindi. Degenmen, ata-babalarymyzdyń ómiri men órkenıetine qatysty kóptegen derekti qujattar áli de bolsa Otandyq jáne álem arhıvterinde saqtaýly jáne ǵylymı aınalymǵa áli túsken joq. Mine, osy mańyzdy derekterge irgeli zertteýler júrgizip, ǵylymı aınalymǵa engizý úshin «Arhıv-2025» jeti jyldyq baǵdarlamasynyń mańyzy men orny bólek bolǵaly otyr. Maqalada arhıv derekterin tek jınaqtap qana qoımaı, barlyq múddeli zertteýshiler men qalyń jurtshylyqqa qoljetimdi bolýy úshin olardy belsendi túrde tsıfrlyq formatqa kóshirý qajettiligi naqty aıtyldy.
- Munyń óskeleń urpaqqa bereri de kóp qoı?
- Álbette! Elbasy kóterip, tapsyrma berip otyrǵan mektepter men ólketaný mýzeıleriniń janynan tarıhı-arheologııalyq qozǵalystar qurý isin alfyp qarańyz. Munyń ózi barsha qazaqstandyqtar boıynda óz tarıhı bastaýlaryna degen ortaq jaýapkershilikti qalyptastyratyndyǵy sózsiz.
Aıta keterligi, Elbasy Nursultan Nazarbaev «Tarıh tolqynynda» atty eńbeginde: «Qazaqtyń sana-sezimi ótkendegi, qazirgi jəne bolashaqtaǵy - tarıh tolqynynda óziniń ulttyq «Men» degizerlik qasıetin túsinýge tuńǵysh ret endi ǵana múmkindik alyp otyr. Biraq bul múmkindik qana: ol shyndyqqa, qazaqtardyń ǵana emes, barlyq qazaqstandyqtardyń jappaı sanasyna ornyqqan faktige aınalýy qajet», - dep atap ótken edi. Osynyń ózinen ómir aqıqaty bar ekendigi baıqalady. Qazaq halqynyń tarıhynda qanshama jasampaz uly tulǵalardyń bolǵandyǵy belgili. Kóptegen halyqtar óz eliniń erekshe elshisi syndy uly babalarynyń esimderin maqtan tutyp, dáripteıdi. Qazaqtyń da shejirelik zerdesinde jeke tulǵalar tarıhtyń qozǵaýshy kúshi bolyp keldi. Uly dalanyń ál-Farabı men ıAsaýı, Kúltegin men Beıbarys, áz-Táýke men Abylaı, Kenesary men Abaı syndy tulǵalarynyń el tarıhyndaǵy salmaqty ornyn baǵalap, baǵamdaý búgingi urpaqtyń boryshy. Osy rette Elbasy usynyp otyrǵan «Uly dalanyń uly esimderi» atty oqý-aǵartý entsıklopedııalyq saıabaǵyn ashýdyń mańyzy - jas urpaqtyń tarıhı tulǵalarymyzdy ultymyzdyń baǵa jetpes sımvoldyq kapıtaly retinde tanýyna úles qosary sózsiz.
Túıindeı aıtqanda, qazirgi jahandaný úrdisinde ulttyq biregeıligimizdi saqtap qalýdyń tıimdi joly - ulttyq mádenıetimiz ben órkenıetimizdi saqtap, rýhanı baılyǵymyzdy ulyqtaý bolatyn bolsa, osy baǵytta túrkilik túp-tamyrymyzdy baǵamdaýdyń orny bólek. Endeshe Elbasy maqalasyndaǵy Túrki órkenıetiniń tarıhyna qatysty kóterip otyrǵan jobalary, halqymyzdyń rýhanı ortalyǵy retindegi Túrkistan qalasyn kórkeıtip, damytý baǵytyndaǵy baǵdarlamalary ábden-aq quptarlyq sharalar dep bilemiz. «Rýhanı jańǵyrý» jalpyulttyq baǵdarlamasynyń jańa komponentteri ata-babalarymyzdyń san myńjyldyq murasynyń búgingi tsıfrlyq órkenıettiń suranystaryna tolyq saı kelýine múmkindik beredi. Elbasynyń halqymyzdyń tarıhı shejiresin, etnogenetıkalyq arqaýyn, rýhanı tóltýma dástúrin tereńdete tarata otyryp, álemge qazaq halqynyń adamzat órkenıetindegi ornyn jańa qyrlarymen tanytýy ulttyq tarıhymyzdy zamanaýı sabaqtastyqta zerdeleý arqyly bolashaqtyń tuǵyrtasyn berik ornatýǵa jasalǵan uly qadam dep túsinýimiz qajet.
- «Baǵalaı bilmegenge baq qonbaıdy, qýana bilmegenge qut qonbaıdy»,- degen edi abyz tulǵa Ábish Kekilbaev. Sóz sońynda aldaǵy Prezıdent saılaý týraly pikirińizdi bilsek?
- 2019 jylǵy 9 maýsymda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń kezekten tys saılaýy bolatynyn jarııalaǵan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev, eń birinshi kezekte saılaýdyń ashyq, ári ádil bolýyna kepildik beretinin habarlady. Bul asa mańyzdy sharýa. Halqymyz aldaǵy saılaýǵa birigip atsalysyp, óz tańdaýyn jasaı otyryp, árkimniń ózine artylǵan úlken jaýapkershilikti sezinýi qajet. Bizdiń elde ótetin Prezıdent saılaýy halyqaralyq talaptarǵa saı, ádiletti ótedi dep senemin.
Táýelsiz Qazaqstandy qurý, búkil dúnıejúzine tanytý jolyndaǵy Elbasynyń eńbegi orasan. Ony táptishtep aıtyp jatýdyń ózin de artyq sanaımyn. Basqasyn aıtpaı-aq qoıaıyq, osy jyldar ishinde mynandaı táýelsiz eldiń elordasyn salyp bergen Elbasynyń bir ǵana eńbeginiń ózi ne turady?! Sondyqtan da, men oılaımyn Máńgilik Elimizdiń aldaǵy asar asýlary men baǵyndyrar bıikterinde bolashaq urpaqtyń aýzymen ańyzǵa bergisiz tarıh bolyp máńgi aıtyla bereri daýsyz!
Áńgimeńizge raqmet!
