Májilis depýtaty 5 jyldyq baǵdarlamalardy synǵa aldy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Salalyq baǵdarlamalardyń 5 jylǵa ǵana mejelenýi – aıqyn olqylyq. Májilis depýtaty Erlan Qojahmetov munaı-gaz-hımııa salasyn damytýǵa arnalǵan otyrysta osyndaı pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qazaqstannyń munaı-gaz-hımııa salasyndaǵy damýyn baǵalaǵan sarapshylar, keıingi 20 jylda Reseı, Ózbekstan, Túrikmenstan, Ázerbaıjan sııaqty kórshi elderdiń qýaty artyp, alǵa ketip qalǵanyn aıtyp júr. Atalǵan elderde polıetılen óndirisiniń kólemi 75 paıyzǵa artqan. Ózbekstan 2030 jylǵa deıin osy salada 123 mlrd dollardyń 31 jobasyn iske asyrmaqshy. Reseı Federatsııasy jańa zaýyttar iske qosqannan keıin jylyna 11 mln tonna polıetılen shyǵaryp, Eýropa men Qytaı úshin óńirdegi iri eksporttaýshyǵa aınalady. Qazaqstan ózinde polıetılen óndirisi bolmasa da, 2014 jyly 225 myń tonna ónim eksporttaǵan. Osynyń bárin eskersek, shuǵyl shara qoldanbasa, Qazaqstan iri ınvestıtsııalar men joǵary tehnologııalardan qaǵylýy múmkin», - dedi Májilis ókili.

Onyń aıtýynsha, munaı-gaz-hımııa salasynda álemdik deńgeıde de, óńirlik deńgeıde de báseke artyp keledi.

«Bir ýaqyt kórshi elderdiń ulttyq jobalaryn jasaǵan sarapshylardyń taldaýyna mán berý kerek. Búginde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń árbir múshesi munaı-gaz-hımııa óniminiń eksportyn arttyrýǵa basymdyq berip otyr. Sóıte turyp ár elge naqty bir óndiristi tapsyrý arqyly ortaq naryq qalyptastyrýǵa eshkim ynta tanytyp otyrǵan joq. Ár el bir-birin munaı-gaz-hımııa salasyndaǵy qoljetimdi naryq retinde kórip otyr. Al úshinshi elderge eksporttaýda bir-birimen básekege túsýge májbúr. Bul aradaǵy qaıshylyqty ǵana týyndatady. Osyǵan baılanysty odaqtas elderdiń ónerkásip saıasatyn úılestirý kerek. Ol úshin tereń ónerkásiptik kooperatsııany iske qosý tıimdi», -dedi Erlan Qojahmetov.

Májilis eldegi salalyq baǵdarlamalardyń 5 jylmen ǵana shektelýi ınvestorlarǵa yńǵaısyz degen oı aıtty.

«Qazaqstan úshin mańyzdy salalyq baǵdarlamalardyń kójıegi 5 jyldan aspaıdy. Munaı-gaz-hımııa salasynda ǵana emes, farmatsevtıka, jeńil ónerkásip, metallýrgııa salasynda da osylaı. Bul – aıqyn olqylyq. Salalyq baǵdarlamalar uzaq merzimge qurylǵanda ǵana ınvestorlarǵa eldiń jalpy damý baǵytyn kórip, josparlar qurýǵa múmkindik beredi. 2025 jylǵa deıin salaǵa 4,2 trln ınvestıtsıa tartý kózdelip otyr. Ony oryndaý úshin atalǵan syn-qaterlerdi eskerýimiz kerek», - dedi depýtat.


Сейчас читают
telegram