Maıqaıyńda apatty aımaqta turyp jatqan 273 adam qalaı kóshiriledi
Bılik organdary «Shanhaı» shaǵynaýdanyndaǵy apattyq úılerdi qujattandyrý boıynsha jumystardy júrgizip jatyr. Bas josparǵa ózgeris engizilip, kentte jalpy sany 120 úı turǵyzý josparlanǵan.
Pavlodar oblysy ákimdiginen habarlaǵandaı, jýyqta Maıqaıyń kentinde «Maıqaıyńaltyn» AQ basshylyǵymen «Shanhaı» turǵyndarynyń máselesi boıynsha jumys keńesi ótkizilgen.
— Keńeste talqylanǵan máselelerdi kásiporyn basshylyǵy quryltaıshylaryna jetkizip, bıylǵy naýryz aıynyń sońyna deıin naqty usynys-jaýaptar beriletin bolady. Bas josparǵa sáıkes, Maıqaıyń kentiniń ońtústik-batys aımaǵynda 120 turǵyn úı salý úshin jer ýchaskeleri belgilengen. Biraq naqtylanǵan esebi joq. «Maıqaıyńaltyn» AQ tarapynan usynys kútilýde, — dedi Kazinform tilshisine Baıanaýyl aýdany ákimdiginen.
2024 jylǵy qańtardaǵy apattyq jaǵdaıdan soń Baıanaýyl aýdanynyń jer qatynastary, ekonomıkanyń naqty sektory bólimderi jáne Maıqaıyń kentiniń ákimdigi birlesip aýlalardy aralap shyqqan.
Nátıjesinde shaǵynaýdanda naqty turyp jatqan úıler sany anyqtalyp, qujattary zańdastyrylmaǵan úılerdiń ıelerimen túsindirý-aqparattandyrý jumystary júrgizilgen.
— Qazirgi ýaqytta aýmaqtaǵy úılerdiń 90% zańdastyrylǵany belgili bolyp otyr. Altyn dala kóshesinde — 30 úı, Kenjebaev kóshesinde — 7 úı, Kenshi kóshesinde — 18 úı, Á. Moldaǵulova kóshesinde — 19 úı, Jaıaý Musa kóshesinde — 2 úı, jalpy 76 úı bar. 63 úı boıynsha quqyq belgileıtin qujattary tolyq. Qujaty tolyq emes úıler sany — 13. Naqty quqyq belgileıtin qujaty joq úıler sany — 8. Ózge 5 úı turýǵa jaramsyz, ıaǵnı qıraǵan úıler. Zańdastyrý jumystary áli de jalǵasýda. Jarylys oryn alǵan aýmaqqa jaqyn ornalasqan 76 úıde barlyǵy 273 adam turyp jatyr. Onyń ishinde 27-si zeınet jasyndaǵy qarııalar, 5-eýi múmkindigi shekteýli tulǵalar bolsa, 81 kámelettik jasqa tolmaǵan balalar jáne 160 eńbekke qabiletti eresek adamdar bar. Osy atalǵan otbasylar arasynda 10 otbasy bıylǵy jyly tegin kómirmen qamtamasyz etilgen, — deıdi ákimdikten.
Ótken jyly «Shanhaı» shaǵynaýdanynda 3 km kentishilik jol, balalarǵa arnalǵan oıyn alańy salynyp, kóshe jaryǵy tartylǵan.
Halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda Maıqaıyń kenti boıynsha oblystyń sáýlet basqarmasy tarapynan bas josparǵa túzetý engizý jumystary júrgizilip jatyr.
Bıyl kenttiń ońtústik-batys aımaǵynda turǵyn úı qurylysy josparlanǵan ýchaskelerge ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym qurylysyn salý úshin jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenedi.
Eske sala keteıik 2024 jyldyń basynda Maıqaıyńdaǵy «Shanhaı» shaǵynaýdanynyń turǵyndary ár kúnin úreımen ótkizip kele jatqany týraly másele etip kótergenbiz.
Altyn kenishi bul jerden 300-400 metrdeı jerde ornalasqan. Jurttyń «Kenishte jer jarý jumystary júrgizilgende, úıimiz jer astyna opyrylyp túsip ketip, bala-shaǵamyzben opat bolamyz ba» degen qorqynyshyn jetkizgenbiz.
Bul másele keıin Parlamentke jetip, Úkimet deńgeıinde kóterildi. Májilis depýtaty Jarqynbek Amantaıuly «Maıqaıyńaltyn» mańynda ornalasqan aýyldyń turǵyndaryna barlyq qaýipsizdik jaǵdaıyn qarastyrýdy surady.
Bul rette ol Premer-Mınıstrdiń orynbasary Roman Sklıar men Bas prokýror Berik Asylovtyń atyna saýal joldady.
Jyl sońynda Palvodar oblysynyń ákimi Maıqaıyńda 70 úı salynatynyn, onyń teń jartysynyń qurylysyna bıýdjet qarajaty jumsalatynyn aıtqan
Al Baıanaýyl sotynda Maıqaıyń kenishindegi apatqa kinálilerdiń alǵashqylaryna úkim shyqty.