Máýlen Áshimbaev BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrıshpen kezdesti
ASTANA. KAZINFORM — Parlament Senatynyń tóraǵasy, Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi hatshylyǵynyń basshysy Máýlen Áshimbaev Portýgalııa Respýblıkasyna sapary aıasynda BUU Órkenıetter alıansynyń 10-shy jahandyq forýmyna qatysty.
Іs-shara barysynda adamzatty alańdatqan ózekti problemalar jáne olardy eńserý joldaryn jetildirý máseleleri talqylandy. Sondaı-aq Palata spıkeri forým alańynda BUU Bas hatshysy Antonıo Gýterrıshpen jáne BUU Órkenıetter alıansynyń joǵary ókili Mıgel Anhel Moratınospen ekijaqty kezdesýler ótkizdi.
Máýlen Áshimbaev óz sózinde jahandyq forýmǵa qatysýshylarǵa iltıpat bildirip, búkil adamzattyń ıgiligi úshin halyqtar, mádenıetter jáne dinder arasyndaǵy dıalogty ilgeriletý jolynda alıanstyń mıssııasy aıryqsha mańyzǵa ıe ekenin atap ótti.
Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi hatshylyǵynyń basshysy Qazaqstan men BUU Órkenıetter alıansynyń kópjyldyq seriktestigin de joǵary baǵalady. Sondaı-aq ol uıymnyń bilim berý, jastardy damytý, kóshi-qon, áıelderdiń róli jáne BAQ máselelerine qatysty halyqaralyq túıtkilderdi sheshýge arnalǵan ıgilikti isterine nazar aýdardy. Beıbitshilik pen qaýipsizdikti arttyrý úshin halyqtardy ortaq maqsatqa jumyldyrý jolyndaǵy jetistikter de sóz boldy.
«Birikken Ulttar Uıymynyń Órkenıetter alıansy elder men halyqtar arasyndaǵy ózara túsinistikti nyǵaıtýǵa, sondaı-aq, jaýlasýdy, alalaýdy jáne ksenofobııany eńserýge yqpal etedi. Biz Alıanspen aradaǵy kópjyldyq seriktestigimizdi joǵary baǵalaımyz. Qazaqstan Alıanstyń Dostar tobynyń múshesi retinde onyń is-sharalaryna belsendi qatysady jáne osy uıymnyń bastamalaryn ázirlep, iske asyrýǵa óz úlesin qosady. Biz aldaǵy ýaqyta da BUU-nyń órkenıetaralyq dıalogty kózdeıtin maqsat-mindetterin júzege asyrýǵa úles qosýǵa daıynbyz. Alıanstyń mádenıetterdi jaqyndastyrý, ekstremızm men terrorızmge qarsy turý, dinı, násildik jáne etnıkalyq qaqtyǵystardyń aldyn alý baǵytyndaǵy ustanymyn qoldaımyz. Batys pen Shyǵystyń toǵysqan jerinde ornalasqan Qazaqstan ejelden halyqtardy, mádenıetter men dinderdi baılanystyratyn geografııalyq jáne órkenıetter kópiri rólin atqaryp keledi», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Sonymen qatar Senat spıkeri adamzattyń damýy jolynda beıbitshilik pen toleranttylyq ıdeıalaryn ilgeriletý úshin Qazaqstannyń halyqaralyq arenada belsendi qoldanyp kele jatqan tásilderine toqtaldy. Sondaı-aq Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi mádenıetaralyq jáne dinaralyq dıalog pen yntymaqtastyqty damytýǵa arnalǵan jahandyq iske elimizdiń qosqan úlesi ekeni aıtyldy. Bul bastama BUU Órkenıetter alıansynyń maqsattarymen úndes jáne olardyń mıssııasy men basymdyqtary da ortaq ekenin atap ótken jón.
«Astanada ótken Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII sezinde Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev álemge beıbitshilik jolyndaǵy jańa jahandyq qozǵalys qajet ekenin aıtty. Shyn máninde, halyqaralyq qaýipsizdiktiń qazirgi júıesi búgingi qalyptasqan ahýalǵa jetkilikti deńgeıde saı kelmeıdi. Mundaı jaǵdaıda beıbitshilikti, kelisim men ózara senimdi nyǵaıtýǵa arnalǵan dinı, saıası jáne qoǵamdyq kóshbasshylardyń birlesken kúsh-jigeri erekshe ózekti ekeni anyq. Osy oraıda Órkenıetter alıansynyń Jahandyq forýmy atalǵan baǵytty taǵy bir pysyqtap, ıdeıalar almasýǵa, beıbitshilik, dıalog jáne kelisimdi ilgeriletý tásilderin talqylaýǵa múmkindik beredi. Bul Forým qazirgi tańda halyqaralyq qoǵamdastyqtyń aldynda turǵan irgeli problemalardy sheshý jolynda da kúsh biriktirýge oń septigin tıgizedi dep senemin», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Forým barysynda qatysýshylar dinniń álemdegi syndarly jáne mańyzdy rólin eskere otyryp, din kóshbasshylary jahandyq syn-qaterlerdi talqylaýǵa belsendi jumyldyrylýy kerektigin aıtty. Bul rette geosaıası shıelenister, qarýly qaqtyǵystar, saýda soǵystary, klımattyq problemalardyń ýshyǵýy, jalǵan aqparattyń keń taralýy jáne dástúrli adamı qundylyqtardyń qunsyzdanýy sııaqty syn-qaterler sóz boldy.
Sondaı-aq búgin Máýlen Áshimbaev BUU Bas hatshysy Antonıo Gýterrıshpen ekijaqty kezdesý ótkizdi. Onda taraptar Qazaqstannyń BUU-men jan-jaqty yntymaqtastyǵynyń basym baǵyttaryna nazar aýdardy jáne Ornyqty damý maqsattaryna qol jetkizý jolyndaǵy problemalar men qazirgi tańdaǵy ózekti syn-qaterlerdi talqylady.
«Qazaqstan BUU-nyń Ornyqty damý maqsattaryna qol jetkizýde álemdik qoǵamdastyqtyń qalyp kele jatqanyna alańdaýshylyq bildiredi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev atap ótkendeı, Ornyqty damý maqsattaryna qol jetkizý bizdiń ulttyq basymdyǵymyz. Sońǵy onjyldyqtaǵy aıtarlyqtaı jetistikterge qaramastan, jahandyq syn-qaterler damý qarqynynyń baıaýlaýyna ákelip soqty. Sondyqtan aldaǵy onjyldyqta mańyzdy nátıjelerge qol jetkizý úshin birlesip, sheshýshi qadam jasaýdyń máni zor. Búginde Qazaqstanda damý maqsattaryna saı bastamalar belsendi túrde iske asyrylyp keledi. Ásirese, bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne ekologııalyq turaqtylyq salalaryndaǵy ıgi isterdi aıryqsha atap ótken jón. Osy baǵytta tájirıbe, bilim jáne resýrstar almasý arqyly biz barynsha ádiletti ári damyǵan álem qalyptastyrý jolynda birlesip nátıjeli jumys isteımiz dep senemiz», – dep, Senat tóraǵasy ODM-nyń iske asyrylýyna monıtorıng júrgizý jáne basqa da baǵyttar boıynsha Parlamenttiń qyzmeti jóninde aıtty.
Odan bólek, Máýlen Áshimbaev Antonıo Gýterrıshke Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń atynan 2025 jylǵy 17-18 qyrkúıekte Astanada ótetin «Dinder dıalogy: bolashaq jolyndaǵy sınergııa» atty Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VIII sezine shaqyrýdy tabys etti.
Óz kezeginde BUU Bas hatshysy Memleket basshysynyń ornyqty damý boıynsha júrgizip kele jatqan saıasatyn joǵary baǵalap, Qazaqstannyń jahandyq deńgeıde beıbitshilik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýdi kózdeıtin bastamalaryn odan ári qoldaýǵa daıyn ekenin bildirdi.
Sondaı-aq Máýlen Áshimbaev BUU Órkenıetter alıansynyń joǵary ókili Mıgel Anhel Moratınospen, Musylman aqsaqaldar keńesiniń bas hatshysy Mohammed Abdelsalammen jáne TÚRKSOI-dyń Bas hatshysy Sultan Raevpen kezdesti. Onda Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VIII seziniń kún tártibi jáne ózara yntymaqtastyqty nyǵaıtý máseleleri talqylandy.