«Mariyam»: Sábı súıgisi keletin juptarǵa EKO jasatýǵa demeýshilik qor ashyldy
Atalǵan qor elge tanymal telejúrgizýshi, jýrnalıst Láılá Sultanqyzynyń bastamasymen qurylǵan. Jyl sońyna deıin «Mariyam» qory 15-20 áıelge tegin EKU protsedýrasyn syılaýdy josparlap otyr. Al qor aıasynda «Jibek Joly» arnasynda «Ana bolǵym keledi» televızııalyq jobasy efırge shyǵyp, 6 patsıent qordyń jeke baqylaýynda sábıli bolý baqytyn kútip júr.
Qordyń «Mariyam» atalýynyń da sebebi bar. Bir jaǵynan, Márııam – qaıyrymdy ananyń obrazy, Quranǵa engen qurmetti esimderdiń biri bolsa, ekinshi jaǵynan – qor avtorynyń jeke otbasylyq tarıhymen baılanysty.
Úsh jyl buryn aǵam qaza tapqanda, jeńgemniń qursaǵynda altynshy balasy Márııam qalǵan edi.
Márııam erekshe názik, aqyldy erke bolyp ósip kele jatyr. Endigi meniń maqsatym – aǵamnyń atyn izgi istermen baılanystyrý. Ózim qos ulymnan keıin taǵy bala súıgim kep, eki jyl qatarynan eko-ortalyqqa barǵan edim. Sonda talaı áıeldiń, talaı erdiń kóz jasyn, bala súıýdi ańsaǵanyn, qandaı qıyndyqtardan ótetinin kórdim. Osydan keıin «Ekomed» reprodýktsııalyq ortalyǵyna bir otbasynyń EKO-protsedýrasyna kómek kórseteıin dep júgindim. Nátıjesinde dostarym men tanystarym bul ıgi isti qoldap, birneshe otbasyna tegin EKO syılaı aldyq
, - dedi Láılá Sultanqyzy agenttik tilshisine bergen suhbatynda.
Sodan keıin Láılá Sultanqyzy Jibek joly telearnasynda «Ana bolǵym keledi» habaryn júrgize bastady.
Maǵan EKO memlekettik kvotasyna túrli sebeppen ilinbeı qalǵan, sábı súıýdi ańsaǵan myńdaǵan otbasy habarlasatyn. Olarǵa kómek kórsetkisi kelgen, qarajatty qaıda aýdaraıyq dep habarlasqan qaıyrymdy jandar da az bolmady. Ókinishke oraı, biz aqsha jınaı almaımyz. Sonda «Ekomed» ortalyǵymen kelisim ornatyp, kez kelgen tilek bildirýshi járdem bere alatyn qor ashýdy uıǵardyq. Bedeýlik máselesi jyldan-jylǵa artyp keledi, tipti jastardyń arasynda baıqala bastady. Búgin ǵana 24 jastaǵy pavlodarlyq áıel úsh jyldan keıin bala kótergenin aıtyp, súıinshi surady. Meniń basty mindetim – osy máselege qoǵam nazaryn aýdartý, kópshiligi bedeýlikti jasyrady, aıtýǵa uıalady. Qaıda, kimge júginý keregin bilmeıdi. Sondyqtan biz egjeı-tegjeıli nusqaýlyqtar beremiz, tegin konsýltatsııalar jasaımyz. Jyl sońyna deıin 15-20 otbasyna tegin EKO protsedýrasyn syılaǵymyz keledi
, - dedi L. Sultanqyzy.
Qazirgi ýaqytta belgili bir janama aýrýlar bolsa, bir adamǵa EKU protsedýrasyn jasatý quny 2 mln teńgeden asady.
Qorǵa kóptegen kompanııalar, kásipkerler kómektesip jatyr, olardyń keıbiri óz esimin jarııalaǵysy kelmeıdi. Bala súıgisi kelgen bir otbasy ekinshi bir jupqa kómektesip jatady, bul tańqalarlyq. Bálkim osyndaı qaıyrymdylyq arqyly adamdar baqytty bolǵysy keletin shyǵar
, - deıdi ıdeıa avtory.
Sonymen birge Parlament Senatynyń tóraǵasy Máýlen Áshimbaev qordyń ashylýyna arnaıy quttyqtaý lebizin jiberdi.
Bul qor tól perzentin ańsaǵan otbasylarǵa sábıli bolýǵa kómek kórsetýdi kózdep otyr. Bul bizdiń qoǵamdaǵy eń ózekti máselelerdiń biri. Sondyqtan, sizdiń osy baǵytta tyń bastamany qolǵa alyp, qor ashýyńyz – qoldaýǵa laıyq áreket. Ásirese bul izgilik, meıirim, qaıyrym sııaqty qundylyqtardyń baǵasy artqan qazirgi zamanda batyl ári mańyzdy qadam. Halqymyz «Balaly úı - bazar» deıdi. Shyn máninde sábıdiń syńǵyrlaǵan kúmis kúlkisi adamǵa erekshe shattyq syılaıdy. Degenmen, osyndaı qýanyshqa qol jetkize almaı júrgen otbasylar az emes. Sol sebepti elimizde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen «Ańsaǵan sábı» baǵdarlamasy qolǵa alynyp, búginde osy bastama aıasynda kóptegen otbasy balaly bolyp, baqytqa kenelgenin bilemiz. Siz qurǵan qor osyndaı ıgi istiń jalǵasy. Sonyń ishinde memlekettik baǵdarlamaǵa iline almaı qalǵan ata-analarǵa kómek kórsetýińiz talaı janǵa úmit syılary anyq. Mundaı jobalar elimizde halyq sanynyń artýyna da óz septigin tıgizedi. Aldaǵy ýaqytta qor belsendi azamattar tarapynan qoldaý taýyp, kóptegen sábıdiń ómirge kelýine sebepshi bolady dep senemin! Osy joldaǵy isterińizge sáttilik tileımin! Jańa bastama jaqsy amaldarmen jalǵasyp, ár ata-anaǵa bala súıý baqyty buıyrsyn! Qazaqstan halqy kóbeıe bersin!
, - dep quttyqtady Senat tóraǵasy.
Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri Vıacheslav Dýdnıktiń aıtýynsha, elimizde bedeýlik dıagnozy qoıylǵan 20 myń áıel men 4 myń er adam esepte tur. «Halyq densaýlyǵy týraly» kodekstiń 146-babynda bedeýlik dıagnozy bar juptarǵa MÁMS, Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory arqyly ekstrakorporaldy uryqtandyrý qyzmeti tegin kórsetiledi.
2020 jyldyń kúzinde Prezıdent tapsyrmasymen ekstrakorporaldy uryqtandyrý boıynsha jańa baǵdarlama ázirlendi jáne oǵan bólinetin qarajat 7 esege artty. Búginde EKO protsedýrasyn jasatýǵa 7,5 mlrd teńge bólinedi jáne jyl saıyn 7 myń áıel bul qyzmetti qoldana alady
, - dep túsindirdi vıtse-mınıstr.
Eki jylda «Ańsaǵan sábı» baǵdarlamasy arqyly (2021-2022 jyldary) 14 000 áıel kvota aldy. Nátıjesinde 3 300 otbasynda 4 000 sábı dúnıege keldi, shamamen 2 500 áıel júktiligi boıynsha qaralýda.
