Marııa Jagorqyzynyń beıiti «Qasıetti jerler» kartasyna endi
Marııa Rekınanyń beıiti Qorǵaljyn aýdanyndaǵy Sabyndy aýylyna 9 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan. Qazaqtyń Dúısen esimdi jigitine ǵashyq bolǵan orys qyzynyń tarıhy saqtalyp qalǵan. Biraq jastardyń baqytyna ádet-ǵuryptar kedergi bolady. Birde Marııany kórshi aýyldan kelgen qudalar kútip otyrady. Bul sheshimdi qabyldaýǵa shamasy bolmaǵan qyz dalaǵa qashyp ketedi. Ańyzǵa súıensek, osy ýaqytta ǵashyǵyna arnaǵan «Dýdar-aı» áni dúnıege kelgen. Kóp keshikpeı Dýdar onyń sońynan barady. Olar kóp qıynshylyq kóredi, ózenniń jaǵasynda turady, jaǵalaýdaǵy qamystardy baspana etedi. Buǵan Dúısenniń ata-anasy tózbeı, jastardy úıge qaıtaryp, toılaryn jasaıdy. Degenmen bul baqyttary da uzaqqa barmaǵan. Úılený toıynan keıin Dúısen patsha áskeri qataryna shaqyrylady. Sol jaqta ókpe aýrýyna shaldyǵyp, qaıtys bolady. Al onyń jesiri, nebári, 18 jasta ǵana edi. Keıin Marııa turmysqa shyǵyp, dúnıege tórt bala ákeledi. Kúıeýi jaqsy kisi bolady. Marııam júreginiń túkpirinde Dúısen jaıly estelikterin saqtap, kúıeýine syılastyq kórsetken.
Marııa Egorovna Rekına 1899 jyly dúnıege kelgen. Ómiriniń basym bóligin Qorǵaljyn aýdanynyń Keńbıdaıyq aýylynda ótkizgen. Uly Otan soǵysy jyldarynda M.Rekına óz óleńderin maıdanǵa attanyp jatqan jerlesterine arnaǵan. Oǵan «Qazaq SSR eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri» ataǵy berildi. «Dýdar-aı» óleńi ártúrli ulttardyń mahabbatyna, jylylyǵyna jáne dostyq rýhyna toly.