Marat Báshimov: Sot reformasynyń maqsaty – paraqorlyqty joıý

None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Sot reformasynyń maqsaty – paraqorlyqty joıý jáne ádildik ornatý. Mundaı paıymdy Prezıdenttiń sot júıesin reformalaý bastamasyna qatysty pikir bildirgen Eýropalyq quqyq jáne adam quqyqtary saraptamalyq ınstıtýtynyń dırektory Marat Báshimov aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Sot reformasynyń maqsaty – paraqorlyqty joıý, ádildik ornatý. Buryn Joǵarǵy sot tek isti júrgizýden bólek, kadr, materıaldyq qamtamasyz etý máselelerine kirisetin. Ásirese, memlekettik satyp alýlarmen aınalysatyn. Ol jerde mıllıardtaǵan qarjy júredi. Osyǵan baılanysty Prezıdent óz Joldaýynda ádil sot qalyptastyrý kerek ekenin aıtty. ıAǵnı, endi sot tek sot isterin qaraýmen, olardy ádil baǵalaýmen ǵana aınalysýy tıis.

Munymen qosa, Memleket basshysy Sot tóraǵasy laýazymy sýdıa laýazymy bolyp ózgeretinin málimdedi. Bul – barlyǵynyń Konstıtýtsııalyq statýsyn teńesitirý úshin qajet. Meıli aýdan, meıli qalalyq sottyń tóraǵasy bolsyn, olar birinshi kezekte is qaraýy kerek. Qazir sottyń basshysy tek menedjer qyzmetin atqaryp júr. Dálirek aıtsaq, sot tóraǵasy isterdi baqylap, olardy uıymdastyryp qana otyrady. Biraq eshqandaı usynys bermeıdi. Sondyqtan mundaı júıede jemqorlyq bastalady. Máselen, Joǵarǵy Sottyń tóraǵasy da - qarapaıym sýdıa. Olar da endi is qaraýǵa kóshýi kerek», - dedi Marat Báshimov.

Budan bólek, zańger Prezıdent Joldaýynda kóterilgen apellıatsııa ınstıtýtyn reformalaý bastamasyn júzege asyrýda sottyń jumysy men onyń sheshimine eshkim yqpal etpeýi tıis ekenin jetkizdi.

«Apellıatsııa – sottyń ekinshi ınstantsııasy. Ol kezde sottar eshkimge baǵynbaýy kerek. Ol isti tıisti zańdarǵa sáıkes qarap, ádil ótýin qamtamasyz etýi qajet. Biraq eshkim eshkimge baǵynbaıdy. Óıtkeni, olardyń quqyqtary teń. Qazir bizde qalaı?! Barlyǵy Sot tóraǵasynan qorqady. Qarapaıym sýdıalar jumysymnan aıyrylyp qalamyn ba, dep alańdaıdy. Men talaı shet eldiń tájirıbesin kórdim. Onda sot eshkimge baǵynbaıdy. Bireýdiń yqpalynan shyǵa almaý degen joq. Derbes sheshim qabyldaıdy», - dep túıindedi zańger.


Сейчас читают
telegram