Mańǵystaýda mektep oqýshylarynyń sany 9 myńǵa artty
Mańǵystaýda 185 mektepte 175 myńnan astam oqýshy bilimin jalǵastyrady. Barlyq mektep 5 kúndikte, al 1 mektep 6 kúndikte oqıdy. Sondaı-aq, óńirdegi 15 myńnan astam muǵalim úshin senbi demalys kúni bolyp eseptelmek.
«Barlyq mektepterde bilim kúnine arnalǵan saltanatty is-sharalar jáne «Tereń bilim, eńbekqorlyq jáne otanshyldyq qasıet» taqyrybynda synyp saǵattary uıymdastyrylady. Oqý baǵdarlamasyndaǵy erekshelikke toqtalatyn bolsaq, qazaq tilinde oqıtyn mektepterde 1-synyp oqýshysy bir ǵana tildi, ıaǵnı qazaq tilin meńgeredi. Ekinshi synypta baǵdarlamaǵa orys tili, úshinshi synypta aǵylshyn tili qosylady. Orys tilinde oqıtyn mektepterde 1-synypta orys tili men qazaq tili, al 3-synyptan bastap aǵylshyn tili bolady»,-dedi Gúlmıra Mamaeva.
1-synyptar úshin «Kórkem eńbek» páni «Beıneleý óneri» jáne «Eńbekke baýlý» bolyp eki jeke pánge bólindi. Bul pánder boıynsha oqý baǵdarlamalary ázirlendi. Oqý mazmunynda negizgi basymdyq bilim alýshylardyń praktıkalyq daǵdylaryn qalyptastyrýǵa beriledi. Al, 2-4 synyptarǵa bıylǵy oqý jylynda «Kórkem eńbek» pánin oqytý jalǵasady. «Oqýǵa qushtar mektep» jobasy aıasynda 137 myń dana kórkem ádebıet satyp alyndy. Oqýlyqtar óńirge jetkizilip, oqýshylarǵa taratyp berildi.
Sondaı-aq óńirde oqý jyly qarsańynda 20 myńnan astam balaǵa kómek berilgen.
«Bıyl 35 000 áleýmettik qoldaýdy qajet etetin oqýshyǵa 40 000 teńgeden kómek kórsetildi. Búgingi tańda mártebesin anyqtaǵan 20 myńnan astam balaǵa qarjy aýdaryldy,-dedi ol.
Sonymen qatar tamyz aıynda dástúrli «Mektepke jol» aktsııasy bastaldy. Aktsııa aıasynda «Samuryq-Qazyna» kompanııasy áleýmettik qoldaýdy qajet etetin 1 synyptyń 2702 balasyn oqý quraldarymen qamtamasyz etetin boldy.
