Mańǵystaýda ǵalymdar Bozjyra shatqalynyń ekologııalyq jaǵdaıyn talqylady
Jıynǵa ekologtar, zoologtar, bıologtar Nur-sultan, Almaty jáne Mańǵystaý oblystarynyń ǵalymdary, jáne qoǵam ókilderi shaqyryldy.
Onda Mańǵystaý oblysynyń týrızm klasterin damytý, onyń ishinde ekologııalyq máseleleri talqylandy.
Qatysýshylardyń árqaısy aldyn ala zerttegen jumys nátıjesimen óz tujyrymdamalaryn jasady.
Basqosýda birinshi kezekte Bozjyra aýmaǵynda týrıstik nysandar salý taqyryby kóterildi.
Esterińizge sala keteıik, qarasha aıynyń basynda sheteldik ınvestor onda qonaq úı salýdy, sol arqyly keletin týrısterge jaǵdaı jasaýdy usynǵan bolatyn.
Sondaı-aq, bul kezdesýge Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń shaqyrtýymen Anglııanyń qala qurylysy ınstıtýtynyń múshesi «Urban Living» JShS pleısmeıkıng jónindegi dırektory Rıkardo Marına qatysty.
Ol Mańǵystaý oblysynyń sulý tabıǵaty men erekshe kórkemdigine qyzyǵýshylyq tanytyp, biregeı mekendi óz kózimen kórýge arnaıy kelgen.
«Bozjyra - bul jergilikti turǵyndar úshin ǵana emes, sonymen qatar basqa da shet elderdiń týrısteri úshin jańa, zerttelmegen tabıǵı nysan. Biz kórgen mundaǵy joldar menedjmenttiń qalyptaspaǵanyn kórsetip tur. Adamdar betaldy baǵytta qozǵalady. Eger qonaq úıdiń resýrstary shatqaldy qorǵaýǵa, túsindirme jumystaryn júrgizýge, ınvestorlar jobany qorshaǵan ortaǵa degen qamqorlyqty eskere otyryp, oǵan zııan keltirmesten júzege asyrsa jáne qaldyqsyz mehanızm qurylsa, onda bul ıdeıa qoldaýǵa turarlyq», - dedi sarapshy.
Al, jergilikti ekolog maman Orynbasar Toǵjanov Mańǵystaýda «jabaıy» týrızmniń damýyna alańdaýshylyq bildirdi.
«Bozjyraǵa kelýshiler sany jyl saıyn eselep artýda. «Jabaıy týrızmdi» tártipke salyp, «ekologııalyq týrızmge» aınaldyrmasa, retsiz jyljyǵan avtokólik aǵyny jandy jáne jansyz tabıǵattyń túbine jetetini anyq. Sonymen qatar birqatar azamattar usynǵandaı týrıstik qabyldaý ornyn 10-50 shaqyrym qashyqtan salýdyń tıimsiz. Sebebi alystaǵy týrıstik qabyldaý ornynda turyp, dala jolymen týrısterdiń qandaı kólikpen, qaı jaqtan kelgenin, qalaı júrgenin, ne jasap jatqanyn, t.b. áreketterin baqylaý, retteý múmkin bolmaıdy. Eger mundaı oryn tym qashyqta bolsa, Aqtaýdan eki-úsh saǵatta jetip baratyn tep-tegis jolda kópshilik oǵan toqtamaı-aq, birden Bozjyraǵa tartary sózsiz» deıdi O.Toǵjanov.
Bul baǵyt boıynsha álemniń jetekshi elderiniń tájirıbesi týraly «Kazakh tourism» UK « AQ Basqarma tóraǵasy Erjan Erkinbaev aıtyp berdi.
Onyń aıtýynsha, jappaı týrızmdi osy kezeńde uıymdastyrý qajet, óıtkeni jyl basynan beri Mańǵystaýdyń kórikti jerlerine jeke kólikpen 40 myńnan astam týrıst kelgen.
Jıyn sońynda Qazaqstannyń jetekshi ekologtarynyń, týrızm salasyndaǵy sarapshylary Bozjyranyń «azý tisterine» kólikpen kirýge shekteý qoıýǵa kelip tireldi.
Sebebi, osy kólikter aımaqtyń ekologııasy men kelbetine keri áser etedi.
Ekolog Kırıll Osın de osy pikirdi qoldap otyr. Ol Ústirtte gıps tárizdes borpyldaq topyraq bolǵandyqtan erekshe kútimdi qajet etetinin aımaq jáne onda ótken kólikterdiń izi ondaǵan jyldar boıy saqtalatynyn aıtady.
«Onda kólik qozǵalysyn baqylap, turaqty dala joldarynan shyǵýǵa tyıym salý qajet. Sebebi, ústirt aımaǵynda búgingi kúni bolyp jatqan qozǵalystar, qonaq úı qurylysyn salýdan kem zııanyn tıgizip jatqanjoq. Beıbereketsiz júrgen temir tulparlar, kólik izderi, qoqys, qatty mýzyka, tamaq daıyndaýdan qalǵan oryndar, munyń bári búgingi kórinis. Týrıster aǵynyn retteý qoryqtyń aýmaǵyn, janýarlar men ósimdikter álemin saqtaýdyń negizgi aspektisi bola alady jáne bolýy kerek», - deıdi K.Osın.
Sh.Esenov ýnıversıtetiniń professory Aqmaral Serikbaeva týrızm salasyn damytý qajettigin atap ótti, sebebi bul baǵyt óńir ekonomıkasyna, onyń ishinde óskeleń urpaqtyń bolashaǵyna oń áserin tıgizedi.
Onyń aıtýynsha, óńirde kóptegen mamandar daıyndalýda. Eger jańa týrıstik nysandar salynsa, júzdegen túlekter óz mamandyǵy boıynsha damı alady.
«Mańǵystaý oblysynda týrızm damýdyń bastapqy satysynda tur. Óńirde ekologııalyq týrızmdi damytý ekonomıkalyq, áleýmettik jáne mádenı damýǵa yqpal etetin bolady, bul qazirgi ýaqytta mańyzdy. Ol úshin ozyq tehnologııalardy paıdalaný, jergilikti halyqty jumyspen qamtý, Mańǵystaý oblysynyń jergilikti dástúrin, ádet-ǵurpyn, ulttyq mádenıetti saqtaý jáne paıdalaný qajet», - dep tolyqtyrdy sózin Aqmaral Serikbaeva.
Kezdesý sońynda jıynǵa qatysýshylar týrızmdi damytýdyń mańyzdylyǵy men Bozjyra shatqaly ornalasqan tabıǵı qaýmaldyń shekarasynan tys jerge nysandardy salý boıynsha birneshe usynystar aıtyldy.
Aıta keteıik, buǵan deıin ekolog Orynbasar Toǵjanov Bozjyrada jabaıy týrızm beleń alyp jatqanyn aıtqan bolatyn.
