Mańǵystaý jyl saıyn mal azyǵynyń 75 paıyzyn basqa oblystardan alady
«Azyq-túliktiń dúkendegi baǵasyna áser etetin artyq deldaldy aldymen meılinshe azaıtyp, sodan keıin bárinen arylý kerek. Tamaq ónimderin saqtaıtyn oryndardy kóbeıtý – ózekti másele. Qazir munda kóterme saýda jáne taýardy bólip-taratý ortalyǵy salynyp jatyr. Onyń qurylys jumystaryn ýaqtyly aıaqtaý qajet. Jańa qoımalar salý úshin ákimdik jeke ınvestorlarǵa daıyn ınfraqurylymy bar jer berýi kerek. Biz azyq-túlik ónimin óndirýshilerdi aldyn ala qarjylandyrý tásilin engizdik. Muny oblystyń áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy tıimdi paıdalanýyna bolady. Ónimdi satyp alý úshin ózge óńirlerdegi sharýalarmen aldyn ala kelisimshart jasaýǵa múmkindik bar. Bul jumysta bárin der kezinde jasaý óte mańyzdy» dep atap ótti Prezıdent.
Onyń aıtýynsha, n aryqtyń betalysyn muqııat zerdeleı otyryp, erterek qamdanǵan abzal.
Byltyr qatty qýańshylyqtyń jáne jemshóp tapshylyǵynyń kesirinen aýyl halqy qanshama malynan aıyryldy. Mundaı jaǵdaıdyń qaıtalanýyna jol berýge bolmaıdy.
«Oblys halqy qıyndyqqa tap bolǵanda jurtymyz búkil el bolyp kómek qolyn sozdy, berekeli birligin kórsetti. Mańǵystaý oblysy jyl saıyn mal azyǵynyń 75 paıyzyn basqa oblystardan alady. Sondyqtan, jemshóptiń baǵasyn arzandatý máselesi óte ózekti. Jergilikti jemshóp qoryn kóbeıtý qajet. Ózge óńirlerden mal azyǵyn tasymaldaý úshin jeńildetilgen tarıf engizý jolyn qarastyrý kerek. Agroónerkásip kesheniniń ónimdiligin arttyrý úshin ǵylymı mekemelermen tyǵyz yntymaqtastyq ornatý mańyzdy. Sondaı-aq, qolda bar múmkindikti jáne óńirdiń erekshelikterin tıimdi paıdalanǵan jón. Mysaly, bul jaqta jyl boıy – kún ashyq. Sondyqtan, jylyjaı salý arzanǵa túsedi. Onyń jylýy men jaryǵyna elektr qýaty az jumsalady. Sýy az, topyraǵy qunarsyz jerde aýyl sharýashylyǵyn damytýdyń birden-bir joly – jańa tehnologııalardy engizý. Aýa raıy osy aımaqqa uqsaıtyn Izraıl sııaqty elderdiń ozyq tájirıbesin muqııat zertteý qajet», - deıdi Qasym-Jomart Toqaev.
