Mańǵystaý oblysynda aýyl áıelderiniń forýmy ótip jatyr
Óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmetinen málim etkendeı, sharaǵa Aqtaý jáne Jańaózen qalalarynan, Qaraqııa, Túpqaraǵan, Munaıly, Mańǵystaý, Beıneý aýdandarynan kásibin dóńgeletip otyrǵan túrli saladaǵy isker áıelder qatysty.
«Búgin mine, aýyl áıelderi forýmyn 14-nshi oblysta ótkizýge kelip otyrmyz. Jalpy, memleket saıasatyndaǵy mańyzdy taqyryptyń biri – ol aýyldyń turaqty damýy jáne aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý bolyp tabylady. Búgingi forýmda «Aýyl áıelderiniń kásibin damytý úshin qandaı ádister qoldandy? Qarjy máselesi qalaı sheshildi? Mehanızmder qandaı?» degen suraqtardy keńinen talqylap, tájirıbe almasamyz», - dedi QR Prezıdenti janyndaǵy Jasyl ekonomıkaǵa ótý keńesiniń múshesi Saltanat Raqymbekova.
Aýyl áıelderiniń forýmy 2008 jyldan beri Birikken Ulttar Uıymy Assambleıasynyń bastamasymen 15 qazan – Halyqaralyq aýyl áıelderiniń kúni aıasynda júzege asyrylyp keledi. Aldaǵy ýaqytta isker áıelderdiń óńir ekonomıkasyna qosyp otyrǵan úlesi jáne jetistikke jetýdegi tarıhy baıandalǵan kitap shyǵarý josparlanýda.
«Aýyl áıelderiniń Mańǵystaý oblysyndaǵy forýmy ǵajap dúnıe dep esepteımin. Bul óńir ejelden qaımaǵy buzylmaǵan, ulttyq dástúri saqtalǵan, ózindik ustanymy bar – tamasha óńir. Biz týrasyna kelsek, qazirge deıin qalaǵa kóbirek kóńil bóldik. Al dala men qalanyń arasyn jaqyndatý ol tek aýyldaǵy áıelderdi qoldaý ǵana emes, ómirdi jaqsartý úshin bolyp jatqan dúnıeler. Onyń arǵy jaǵyn alyp qaraıtyn bolsaq, ulttyq múdde, rýhanı ósý, otbasylyq qundylyqtar jatyr. Osy rette men qazaq áıelin úlken kúsh dep aıtar edim»,- dedi QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń múshesi Qarakóz Súleımenova.
Shilde aıynan bastap ár óńirde ótip kele jatqan forýmǵa barlyǵy 2700 áıel qatysyp, 85-ke jýyǵynyń jetistik tarıhy tyńdaldy. Búgingi kúni aýyldyń turaqty damýyna qandaı yqpal jasalyp otyr? Úkimet tarapynan qandaı baǵdarlamalar iske asyrylýda? Kásipti qalaı, neden bastaý qajet degen máseleler osy forýmda sóz boldy.
Aıta keteıik 7-8 qarasha kúnderi Aýyl áıelderiniń II respýblıkalyq forýmy Nur-Sultan qalasynda ótedi. Oǵan ár oblystan 15 delegat qatysady dep kútilýde.
