«Máńgilik el», «Máńgilik til» degen uǵymdardy zańdylyq turǵyda belgilep, naqtylaý qajet - R. Halmuradov

None
None
ASTANA. QazAqparat - «Qazaq tili memlekettik til bola ma, joq pa? Ony úırený qajet pe?» dep ekioıly bolyp júrgen keıbir azamattar «men - qazaqstandyqpyn» deıtin bolsa, sol eldiń memlekettik tilin bilýge mindetti ekenderin de bilgenderi jón.

Mundaı oıdy búgin Astanadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý týraly Jarlyǵynyń qabyldanýyna 19 jyl tolýyna arnalǵan saltanatty jınalysta QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Rozaqul Qalmuradov aıtty.

«Qazaq eli Máńgilik el bolatynyna eshqandaı kúmán joq. Jerimiz baılyqqa toly. Tek sol baılyqty halyqtyń múddesine jarata bilý - bizdiń múddemiz. Máńgilik el bolý úshin qoǵamnyń barlyq músheleri bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas shyǵaryp, aıanbaı eńbek etýleri kerek. Tirshilik-yntymaǵy jarasqan el ǵana baıandy bolady. Bizge de keregi sol birlik pen yntymaq, qoǵamdyq kelisim», - dedi ol.

Depýtattyń aıtýynsha, biz halyq múddesin, memlekettiń tutastyǵyn bárinen joǵary qoıýǵa mindettimiz.

«Elbasynyń bıylǵy Joldaýynda júrekke jetkizip aıtylǵan bir sóz «Máńgilik el» men ana tiliniń egizdiń syńaryndaı baılanysy týraly boldy. Jahandaný zamanynda el bolyp saqtalýdyń basty nysanynyń biri retinde qazaq tiliniń aıtylýy - bul júrekjardy sóz. Ana tilimiz Máńgilik elimizben birge máńgilik til boldy dep shegelep aıtty Nursultan Ábishuly. «Qazaq tili memlekettik til bola ma, joq pa? Ony úırený qajet pe?» dep ekioıly bolyp júrgen keıbir azamattar «men - qazaqstandyqpyn» dep oılaıtyn bolsa, sol eldiń memlekettik tilin bilýge mindetti ekenderin de bilgenderi jón», - dedi halyq qalaýlysy.

Onyń aıtýynsha, Elbasy Joldaýynyń jarııalanǵanyna 1 aıdan assa da, memlekettik tilge qatysty jasalǵan iri sharýalar áli de bolsa kóringen joq.

«Úkimet til týraly zańda qoǵamda kópten beri aıtylyp kele jatqan tolǵaǵy jetken ózgerister men tolyqtyrýlardy engizýdi qolǵa alýy qajet. Memlekettik tildi biliktilik talaptaryna saı bilý qajet etiletin kásipter men mamandyqtar, laýazymdar tizbesin jasaý týraly zań talabyn oryndaýdy qamtamasyz etý kerek. Ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdar basshylarynyń til týraly zańnamany júzege asyrýdaǵy jaýapkershiligin kúsheıtý, barlyq memlekettik organdardyń májilis zaldary ilespe aýdarma qondyrǵylarymen jabdyqtalýyn talap etýdi qolǵa alýǵa tıis. Sebebi, bıylǵy ótken mınıstrlikterdiń alqa májilisterinde keıbir oblys ákimderiniń esepteri tolyǵymen basqa eldiń memlekettik tilinde ótti. Bizdiń ózimizdiń memlekettik tilde ótken joq», - dedi depýtat.

Onyń oıynsha, «Máńgilik el», «Máńgilik til» degen uǵymdardy da zańdylyq turǵyda belgilep, naqtylaý qajet. Qazaq tili naýqanshylyqty, uranshylyqty kótermeıdi. Tek júıeli jumystar keshendilik qaǵıdattarymen atqarylýy tıis.

«Qazaqstan halqynyń 67 paıyzyn quraıtyn qazaqtar, olardyń ishinde saıası-memlekettik qyzmetshiler, ákimshilik «A» korpýsyna kiretin qyzmetkerler, Parlament depýtattary, buǵan qosa 10 paıyz túrkitildes etnostar túgel qazaqsha sóılep jatsa, búgingi kóp másele ózdiginen sheshimin tabar edi», - dep túıdi R. Halmuradov.

Сейчас читают
telegram