«Máńgilik daǵdarys bolmaıdy» - baspasózge sholý
Qazirgi álemde qalyptasqan geosaıası ahýal eshkimdi beı-jaı qaldyrmaq emes. Jer sharynyń keıbir aımaqtarynda oryn alyp otyrǵan shıelenisterge jekelegen iri memlekettermen qosa, odaqtardyń da belsendi aralasýy álemdik geosaıası arenada ózara teketireske de soqtyrýda. Osy rette «Egemen Qazaqstan» gazeti qazirgi álemdegi jaǵdaılar men elimizge qatysty birer suraqpen belgili saıasattanýshy, Májilis depýtaty Kamal Burqanovqa jolyqqan. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen depýtat: «Taıaý Shyǵystaǵy jaǵdaıdyń ýshyǵýy Qazaqstan ekonomıkasyna aıtarlyqtaı áser etti. Olar bizdiń taýarlarymyzdy tutynyp kele jatqan ekonomıkalyq áriptesterimiz ǵoı. Soǵys qımyldary júrip jatqan elderge shıkizat nemese taýar jetkizý múmkin bolmaǵandyqtan, biz amalsyz keıbir óndirisimizdi toqtata turýymyzǵa nemese kólemin qysqartýymyzǵa týra keledi. Sol sııaqty Reseı de bizdiń basty ekonomıkalyq áriptesimiz. Elbasy belgilep bergen kópvektorly saıasatymyzdyń basymdyq berilgen elderiniń ishinde eń birinshi orynda Reseı tur. Sondyqtan, ekonomıkalyq sanktsııanyń jaqsy jáne jaman jaǵy da bar ekenin atap kórsetken jón», - deıdi. Suhbat «Máńgilik daǵdarys bolmaıdy» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymnyń senbilik sanynda Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Alık Shpekbaevtyń «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatty iske asyrýdaǵy júıeli áreketter» degen taqyryppen kólemdi maqalasy jaryq kórdi. «Búginde sybaılas jemqorlyqqa jol bermeý memlekettiń odan ári tabysty damýy úshin sózsiz basymdyq bolyp tabylady. Sybaılas jemqorlyqtyń kez kelgen kórinisteri qoǵamnyń múddesine zardabyn tıgizip jáne memlekettiń ekonomıkalyq ósýine orasan kedergi keltiredi. Sondyqtan da bizdiń elimiz sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máselelerinde halyqaralyq tájirıbelerge súıenip ártúrli sharalar men modelderdi úılestirip otyrady», - dep jazady maqala avtory. Onyń atap ótýinshe, memlekettik qyzmetti reformalaýdyń jańa kezeńi mansaptyq jolǵa aýysýdy jáne memlekettik apparatqa kadrlardy irikteý men jyljytý úderisterin keshendi ózgertýdi qalaıdy. Sonymen qatar jańa tetikter merıtokratııa qaǵıdalaryn kúsheıtýge, memlekettik qyzmette esep berý men sybaılas jemqorlyqtan tys basqarý apparatyn qurýǵa baǵyttalǵan. «Memlekettik jáne jeke sektordaǵy jemqorlyqty baǵalaý úshin alǵash ret sybaılas jemqorlyq táýekelderin taldaý uǵymy engizilýde. Ol memlekettik organdar men kvazımemlekettik sektor uıymdary jáne sýbektilerine qatysty júzege asyrylatyn bolady. Mundaı taldaýlar ortalyq pen aımaqtyq deńgeıde qazirdiń ózinde júrgizilýde, al osy baǵyttaǵy agenttiktiń ókilettiligin zańdy turǵydan bekitý olardyń tıimdiligin áldeqaıda arttyratyn bolady», - dep jazady A.Shpekbaev.
***
«Basyna qaýip tóngen kóp jaǵdaılarda ózderin qorǵaı almaıtyn kámeletke jetpegenderge qatysty jasalǵan qylmystardy qadaǵalaý organdary árqashan jiti nazarynda ustaıdy. Bul mańyzdy másele jańa Qylmystyq kodeksti jasaǵanda eskerildi. Endi kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty qylmystar aýyr qylmystar sanatyna jatqyzyldy, soǵan baılanysty qatań jaýapkershilikke, qylmystyq jazaǵa tartylady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Jasóspirimderdi jábirlegenderge qatań jaza qoldanylýy tıis» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Qylmystyq kodekstiń baptary boıynsha, áıel zorlaǵandar 3 jyldan 5 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylatyn bolsa, kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty osyndaı áreket úshin 10-15 jylǵa kesiledi, al endi jas balalarǵa qatysty bolsa, 15 jyldan ómir boıy túrmede otyratyn bolady. Sonymen qatar Qylmystyq kodekske sáıkes, jas balalarǵa qatysty qylmystyq quqyqbuzýshylyqtyń ózi, tipti ol sanattyq belgileri retinde kórsetilmese de, aýyr jaǵdaıdaǵy jaýapkershilik bolyp tabylady.
Osy basylymnyń jazýynsha, Mańǵystaý oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıyna «Qyrymnyń qyryq batyryn» jyrlaǵan Qarasaı Qalyulynyń qalaqbas dombyrasyn besinshi urpaǵy Bekbolat Baımuhanov syıǵa tapsyrǵan. Osylaısha, Q.Qalyulynyń dombyrasy murajaı tórinde arnaıy jasaqtalǵan kórmege qoıylyp, ómirbaıany men shyǵarmashylyǵy týraly derekter jazyldy. Bir ǵasyrlyq tarıhy bar dombyraǵa tıek ornatyp, qos ishegin taǵyp, qulaqtaryn qaıta qalpyna keltirgen sáýletshi, sheber Ermuhan Álıev. Baqtybaı Jaılaýdyń aıtýynsha, Qarasaı Qalyuly 1860-1930 jyldary ómir súrgen aqyn, jyraý, jyrshy, kúıshi, kompozıtor. Mańǵystaý aımaǵynyń Sam qumynda dúnıege kelgen. «Qarasaı Qalyuly Qaztýǵan, Dospanbet, Sypyra jyraýlardyń tamasha týyndylaryn halyqqa jetkizgen, solardyń dástúrimen «Qyrymnyń qyryq batyry» dastandaryn otyz kún boıy tańnan-tańǵa jyrlaǵan. «Qarasaı bolmaq qaıda bar?» degen sóz sodan qalǵan. Qaraqalpaq aımaǵy qazaqtarynan shyqqan aqyn, jyraý, jyrshylary repertýarynda «Adaı Qarasaıdyń kúıi», «Qarasaıdyń terme joly», «Qarasaıdyń jyr joly» bar». Bıyl Qarasaı Qalyulynyń týǵanyna 155 jyl, dúnıeden ótkenine 85 jyl tolýyna oraı qolǵa alynǵan bul jumystar áli de jalǵasyn tabady. Ǵylymı-zertteýler júrgizilip, shyǵarmalary jınaqtalady. Óıtkeni bul máńgilik eldiń máńgilik murasy, deıdi B.Jaılaý. Bul maqala «Ǵasyrlyq tarıhy bar dombyra atajurtqa oraldy» degen taqyrypppen berilgen.
***
«Ekonomıster shaǵyn bıznestiń eń tabysty bes salasyn atady», dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, birinshi jartyjyldyqta iri jáne orta bıznes 40 paıyz tabystarynan qaǵylsa, shaǵyn kásiporyndar ótken jylǵy tabys deńgeıin saqtap qalǵan. Demek, shaǵyn bıznes daǵdarys kezinde iri bızneske qaraǵanda tıimdi jumys isteı alatynyn kórsetip otyr. Ranking.kz sarapshylary aǵymdaǵy jyldyń qańtar-maýsym aılaryndaǵy tabys deńgeıin anyqtaǵan. Soǵan sáıkes, Qazaqstannyń shaǵyn bıznesindegi eń tabysty 5 salany ataǵan. Nátıjesinde birinshi jartyjyldyqta elimizdiń shǵyn kásiporyndary ótken jylǵy deńgeıin saqtap, 435 mlrd. teńge kiris alsa, iri jáne orta kásiporyndar tabysy 40 paıyzǵa nemese 1,2 trln. teńgege kemigen.
