MÁMS-ke qatysty berilgen naqty usynystar oryndalmaı otyr - Danııa Espaeva
ASTANA. KAZINFORM – Densaýlyq saqtaýǵa shyǵystardyń aıtarlyqtaı ulǵaıǵanyna qaramastan, adamdardyń medıtsınalyq qyzmetterdiń kórsetilýine qanaǵattaný deńgeıi tómendep barady. Bul týraly Májilis tóraǵasynyń orynbasary Danııa Espaeva málim etti.
- Búgingi Úkimet saǵatynyń taqyryby óte ózekti. Jyldyń basynda depýtattardyń halyqpen kezdesýinde barlyq aımaqtarda medıtsınalyq qyzmet kórsetýdiń sapasynyń tómendigi týraly kóp aıtyldy. Bul másele sarapshylardyń qatysýymen 2024 jyly jeltoqsanda Májilis janyndaǵy Qoǵamdyq palatanyń otyrysynda jan-jaqty talqylanǵan. Nátıjesinde, birqatar usynys aıtylyp, usynymdar ázirlengen bolatyn. Máselen, Qoǵamdyq palata mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý men tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi arasyndaǵy medıtsınalyq qyzmetterdiń arajigin ajyratýdy etene pysyqtaýǵa, densaýlyq saqtaý júıesi qarajatyn paıdalanýdyń tıimdiligin arttyrýǵa nazar aýdardy. Sondaı-aq kommýnaldyq shyǵystardyń, medıtsınalyq maqsattaǵy buıymdardyń, dári-dármekterdiń baǵasynyń ósýi jáne basqa da shyǵyndarǵa baılanysty medıtsınalyq qyzmetter úshin tarıfterdi qaıta qaraýdy usyndy, - dedi D. Espaeva Májilistegi MÁMS júıesin odan ári jetildirý taqyrybyna arnalǵan Úkimet saǵatynda.
Onyń aıtýynsha, densaýlyq saqtaýǵa shyǵystardyń aıtarlyqtaı ulǵaıǵanyna qaramastan, azamattardyń medıtsınalyq qyzmetterdiń kórsetilýine qanaǵattaný deńgeıi tómendep barady. Keıingi 3 jyldyń ózinde densaýlyq saqtaýǵa shyǵystar 2,8 ese artty, al halyqtyń qyzmetterdiń sapasyna qanaǵattaný deńgeıi 47 paıyzǵa deıin tómendegen.
- Densaýlyq saqtaý mınıstrligi mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý nátıjeleriniń biri sanalatyn dıagnostıkalyq qyzmetterdiń turaqty ósip jatqany týraly únemi esep beredi. Olardyń derekteri boıynsha konsýltatsııalyq–dıagnostıkalyq qyzmetter sany, kompıýterlik jáne magnıttik-rezonanstyq tomografııa qyzmetteriniń sany 7 ese ósken. Alaıda dıagnostıkalyq qyzmetterdiń ósýi aýrýdy erte anyqtaýǵa eshqandaı áser etken joq. Tipti, keıbir jaǵdaılarda bul qyzmetter qajettiliktiń joqtyǵyna qaramastan taǵaıyndalǵan. Atalǵan salany qarjylandyrý kólemi ulǵaısa da sheshimin tappaǵan júıeli problemalar áli bar, - dedi depýtat.
Onyń sózine qaraǵanda, bul máselelerdiń qatarynda halyqtyń mindetti áleýmettik saqtandyrýǵa degen qyzyǵýshylyǵynyń tómendigi, salany tsıfrlandyrý deńgeıiniń álsizdigi problemasy bar.
- Aıta ketý kerek, biz mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesin damytýdyń problemalary men perspektıvalaryn 2023 jyldyń qazan aıynda ótken Úkimet saǵatynda talqylaǵan bolatynbyz. Onyń qorytyndysy boıynsha mınıstrlikke naqty usynystar berilgen, alaıda basym bóligi oryndalmaı qaldy. Mysaly, medıtsınalyq qyzmetterdi tutynýdyń ǵylymı negizdelgen eń tómengi standarttary ázirlenbegen, tarıfter ishinara qaıta qaralǵan, biraq olardy turaqty ındeksatsııalaý júrgizilmegen, saqtandyrylmaǵan halyq sany qysqarmaǵan. Al usynystardyń bir bóligi áli de oryndalý protsesinde, - dedi Danııa Espaeva.
Eske salsaq, jaqynda Densaýlyq saqtaý mınıstri Aqmaral Álnazarova MÁMS júıesi saqtalatynyn jáne jetildirýge ekpin qoıylatynyn atap ótti.