MÁMS aıasyndaǵy kómek 96 jastaǵy zaǵıp aqsaqaldyń janaryna jaryq syılady
- Búgingi tańda oftalmologııalyq kómektiń barlyǵy derlik halyqqa MÁMS boıynsha, ıaǵnı medıtsınalyq saqtandyrý júıesinde kórsetiledi. Túrli konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq tekserýler jergilikti emhanalarda MÁMS aıasynda qoljetimdi. Glaýkomanyń ár túrli kezenderi, kózdiń aldyńǵy jáne artqy bóliginiń kúrdeli patologııalary, katarakta jáne kóz burshaǵynyń ornynan qozǵalǵan jaǵdaılary, kózdiń týabitken aqaýlary sııaqty taǵy da basqa kóz aýrýlarynda joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq kómek, kúrdeli otalar MÁMS aıasynda josparly túrde jasalady.
- Áıgerim Serikbaıqyzy, MÁMS aıasynda ota jasatqysy keletin patsıentterge onyń joldaryn túsindire ketseńiz: otaǵa deıingi dárigerdiń konsýltatsııasy-keńesi, analızder, apparatta tekserý jáne basqa qyzmetter tegin jasala ma sizderde?
- Patsıent aldymen mindetti túrde jergilikti emhanaǵa barady. Qajetti zertteýlerden ótkennen keıin patsıent aýrýhanaǵa jatqyzý bıýrosynyń portalyna qoıylady. Portal tańdalǵan aýrýhanaǵa túsetin kúndi avtomatty túrde anyqtaıdy. Patsıentke aýrýhanaǵa jatqyzý talony jáne qajetti analızderdiń nátıjeleri beriledi. Osy qujattarmen talonda anyqtalǵan ýaqytta naýqas tańdaǵan aýrýhanaǵa kelip, basqa qosalqy qarsy kórsetilimder bolmasa, aýrýhanaǵa jatqyzylady. Osy atalǵan medıtsınalyq qyzmetterdiń bári tegin jasalady.
- 2020 jyly MÁMS boıynsha qansha patsıent emdeldi?
- 2020 jyly tek Qazaq kóz aýrýlary ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń Nur-Sultan qalasyndaǵy fılıalynyń ózinde MÁMS boıynsha shamamen 4000 adam emdeldi, bárine tolyq joǵary mamandandyrylǵan medıtsınalyq kómek kórsetildi.
- Medıtsınalyq saqtandyrý aıasynda kúrdeli ota jasalǵan patsıenttiń este qalarlyq jaǵdaıynan mysal keltire alasyz ba?
- Ár patsıent erekshe jáne emdeý ádisi ár patsıentke jeke tańdalady. Biz respýblıkalyq mańyzy bar aýrýhana bolǵandyqtan kúrdeli patologııalarmen jıi betpe-bet kelemiz. Este qalarlyq jaǵdaılar da óte kóp. Men sizge sońǵy jáne eń áserli jaǵdaılardyń birin aıta keteıin.
96 jastaǵy aqsaqal klınıkamyzǵa júgindi. Eki kóziniń janarynyń sóngenine birtalaı jyl bolǵan. Aqsaqal «shóberelerimdi kóre almaı ketetin boldym-aý» dep júr eken. Klınıkamyzda kózine ota jasaldy. Qarııanyń jasyn eskersek, ota óte kúrdeli edi. Emi nátıjeli bolyp, aqsaqaldyń janary janyp, rıza bolyp batasyn berdi.
- Áıgerim Serikbaıqyzy, elimizde soqyrlyq derti boıynsha tirkeýde turǵandar sany qansha?
- Resmı málimetter boıynsha, soqyrlyq dertimen tirkelgen turǵyndar sany 56000 bolsa, onyń ishinde 18000-y balalar. Soqyrlyqtyń basty sebepteri: glaýkoma, degeneratıvti mıopııanyń asqynýlary, gıpertonııalyq jáne dıabettik retınopatııanyń asqynýlary.
- Kózdiń basqa qandaı aýrýlary jıi kezdesedi?
- Búkil álemdegideı Qazaqstanda da keń taraǵan kóz aýrýlary – katarakta, glaýkoma, refraktsııa aqaýlary (mıopııa), adam jasyna qaraı damıtyn makýlopatııa.
- Kózdi jylyna/aıyna qansha ret teksertip turý qajet? Jalpy kóz aýrýlarynyń aldyn alý úshin qalaı kútiný kerek? Ár adam kúndelikti kózge qandaı jattyǵýlar jasap turǵany durys?
- Eger sozylmaly aýrýlar bolmasa, kózdi jylyna bir ret tekserip turý jetkilikti. Eger belgilengen dıagnoz bolsa tekserýlerdiń jıiligi dárigerdiń usynystaryna baılanysty.
Kóz - úlken aǵzanyń kishkentaı bir bóligi. Eger jalpy aǵzanyń densaýlyq deńgeıi jaqsy bolsa, kózge shaǵym bola bermeıdi. Salaýatty ómir saltyn tańdaý, jalpy densaýlyqty baqylaý, gıpodınamııadan aýlaq bolý, kóz gıgıenasyn saqtaý, kerek bolsa dárigerdiń usynystaryn oryndaý – kóz aýrýlarynyń aldyn alýdyń negizgi sharttary osy.
Esterińizge sala keteıik, MÁMS júıesine múmkindigine qaraı tólem jasaǵan ár azamat MÁMS boıynsha kómek alý úshin júgingen kezde qajetine qaraı em alady, medıtsınalyq qyzmetterdiń kólemi men quny shektelmeıdi.
Qazirgi ýaqytta medıtsınalyq qyzmet eki paket boıynsha kórsetiledi: tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemi (TMKKK) aıasynda jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý (MÁMS) júıesinde. Bul baǵyttaǵy jumystar jalǵasady.
