MÁMS arqyly tegin emdelý: Turǵyndar neni bilýi kerek
Men jeke klınıkada aıaǵyma ota jasatýdy josparlap otyrmyn. Ol jerde otany MÁMS esebinen jasaýǵa bolatynyn aıtty. Tekserýlerden ótý úshin barlyq qajetti tizbeni berdi. Óz emhanamda tekserýlerden tegin ótýime bola ma? Al men emhana ózimen birlese jumys jasaıtyn kez-kelgen aýrýhanaǵa jiberetinin estidim. Men jeke medıtsınalyq ortalyqtyń keńesine qulaq asyp, olarǵa óz emhanam arqyly MÁMS aıasynda kele alamyn ba?
- Iá, solaı jasaı alasyz. MÁMS júıesiniń yńǵaıly tusy osy, ıaǵnı medıtsınalyq qyzmetterdi alý úshin siz medıtsınalyq uıymdy erkin tańdaı alasyz.Emhana óz patsıentin medıtsınalyq qyzmet alý úshin birlesip oryndaý shartymen jumys jasaıtyn medıtsınalyq uıymǵa, sondaı-aq, patsıenttiń ózi tańdaǵan uıymǵa da jibere alady. Eń bastysy - tańdaǵan klınıka Qormen kelisimshart jasaǵan, ıaǵnı Qor jetkizýshileriniń bazasynda bolýy qajet.
Sizdiń jaǵdaıyńyzda medıtsınalyq uıym sizge MÁMS boıynsha jumys jasaıtynyn jáne sizdi joldama boıynsha qabyldaýǵa daıyn ekenin rastap otyr. Siz óz emhanańyzda barlyq qajetti tekserýlerden ótýge quqyǵyńyz bar jáne emhana sizge qajetti medıtsınalyq ortalyqty kórsete otyryp, sizdi «Emdeýge jatqyzý bıýrosy» portalynda tirkeıdi.
Birneshe kúnnen keıin men óz emhanamda kúndizgi statsıonarǵa jatýym kerek. Birneshe taldaý jasatyp, flıýorografııa men elektrokardıogrammadan ótýim qajet. Taldaýlardy jasattym, «Flıýradan» óttim. Biraq, EKG-ge jazylaıyn desem, tek eki aptadan keıin bara alady ekenmin. Eger ony kútsem kúndizgi statsıonarǵa úlgermeıdi ekenmin. Olar EKG-ny óz emhanamda aqyly túrde ótýdi usyndy. Emhananyń osylaı jasaǵany durys pa? Patsıent ne isteý kerek?
- Medıtsınalyq uıym belgili bir medıtsınalyq qyzmetterdi kórsetý úshin Qormen shart jasasa otyryp, onyń talaptaryn oryndaýǵa mindetteme alady. Qajetti dárigerlerdiń, jabdyqtardyń jáne basqa faktorlardyń bolmaýy patsıentke medıtsınalyq qyzmet kórsetpeýdiń nemese medıtsınalyq qyzmet kórsetýdi keshiktirýdiń obektıvti sebebi bolyp tabylmaıdy.
Bul jaǵdaıda, eger emhana kúndizgi statsıonarǵa jatqyzý úshin qajetti EKG qyzmetin ýaqytyly usyna almasa, sizdi birlesip oryndaý sharty boıynsha basqa medıtsınalyq uıymǵa jiberýge tıisti. Patsıent medıtsınalyq kómek qoljetimdi bolmaǵan jaǵdaıda «Patsıentterdi qoldaý qyzmetine» nemese tikeleı osy medıtsınalyq uıymnyń basshylyǵyna júgine alady.
Meni qalalyq aýrýhanaǵa emhanadan MÁMS boıynsha beıindi dárigerdiń qaraýyna jiberdi. Buǵan deıin men ózimniń ýchaskemde barlyq qajetti taldaýlardy tapsyrdym. Biraq dáriger keńes berý kezinde aldymen barlyq nátıjelerdi qaǵazǵa basyp shyǵaryp, sodan keıin ǵana qabyldaýǵa kelýimdi surady. Ol «bul jumysty men úshin jasamaýy kerek» ekenin, barlyǵyn qaǵaz túrinde kórsetý qajettigin aıtty. Osy tusta dáriger maǵan qorytyndy berýden bas tarta ala ma? Eger mende medıtsınalyq aqparattyq júıege qoljetimdilik bolmasa (men qarapaıym telefondy qoldanamyn, onda arnaıy mobıldi qosymsha joq) taldaýlardyń nátıjelerin qaıdan alamyn? Aýrýhana mańynan qaǵazǵa basyp shyǵarý qyzmetin qaıdan izdeımin?
- MÁMS júıesinde medıtsınalyq qyzmet jetkizýshilerge qoıylatyn talaptardyń biri – medıtsınalyq aqparat júıeleriniń bolýy. ıAǵnı, patsıentter alǵan barlyq medıtsınalyq qyzmetter elektrondy formatta jazylatyn aqparattyq júıeler – medıtsınalyq jazbalar dárigerler men patsıentterge qol jetimdi. Sizdiń jaǵdaıda MÁMS aıasynda medıtsınalyq qyzmet kórsetken dáriger aqparattyq júıede ózine qajetti barlyq málimetterdi kóre alady jáne olardy qaǵazǵa basyp shyǵarýdyń qajeti joq.
Mundaı daýly jaǵdaılarda medıtsınalyq uıymnyń «Patsıentterdi qoldaý qyzmetine» júginý kerek. Aıta keteıik, patsıent ózi paıdalaný úshin nemese basqa klınıkalarǵa usyný úshin qajet bolsa (mysaly, ózdiginen júgingen kezde), óz emhanasynda barlyq saraptamalardy basyp shyǵarýdy suraýǵa quqyly.
Bizdiń emhanadaǵy apparat buzylyp qalǵandyqtan, rentgenge basqa emhanaǵa jiberdi. Olarǵa telefon arqyly qabyldaýǵa jazylsańyz, qaǵaz túrindegi joldamasyz qabyldamaıtyndaryn birden eskertedi. Al emhana onyń elektrondy bazada kórinetindigine silteme jasaı otyryp, joldamany qaǵazǵa shyǵaryp bergen joq. Eger olar qabyldaýdan bas tartsa, ne isteımin?
- Bul aldyndaǵy jaǵdaıǵa uqsas. Patsıentti birlesip oryndaý sharty boıynsha basqa klınıkaǵa jiberedi. Olar joldamany onlaın kóre alady, biraq aqparattyq júıelerdiń ıntegratsııasy kúnbe kún bolmaı qalýy múmkin. Sol sebepti, mundaı jaǵdaılarda emhana patsıentti jedel qabyldaý úshin joldamany qaǵaz túrinde kórsetýdi suraıdy.
Meniń ulym 2021 jyldyń sońy men 2022 jyldyń sońy aralyǵynda áskerı qyzmette boldy. Jaqynda emhanaǵa barsaq, ol jerde medıtsınalyq kómek kórsetýden bas tartty jáne áskerde qyzmet etken ýaqytyndaǵy MÁMS úshin qaryzdaryn tóleýdi talap etti. Biraq, men onyń ol kezde jeńildik sanatyna kirgenin jáne memleket jarna tóleýi kerek bolǵanyn aıttym. Osy jaǵdaıda ne isteý kerek?
- Siz durys aıtasyz, QR Qarýly kúshterinde merzimdi áskerı boryshyn óteý kezeńi MÁMS júıesinde jeńildikti sanat bolyp tabylady. Áskerı boryshyn óteýshi jarnalar men aýdarymdar jasamaýy kerek. Sarbazdar týraly derekterdi Qorǵanys organdary jiberedi. Eger qandaı da bir sebeptermen málimetter ýaqytyly jiberilmeı qalsa, bereshek paıda bolady.
Bul jaǵdaıda sizdiń ulyńyz Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory basshylyǵynyń atyna bereshekti joıý týraly ótinish jazyp, áskerı bılettiń skanerlengen nusqasyn tirkep, qyzmet ótkerý merzimin rastaý arqyly, ony myna elektrondyq meken-jaıǵa jiberýi kerek: kanc@fms.kz. Eger siz bereshekti tólegen bolsańyz, onda egov.kz memlekettik qyzmeti arqyly qate tólengen jarnalardy qaıtarýǵa ótinish bere alasyz.
Men resmı túrde jeke kompanııada jumys jasaımyn. Men úshin MÁMS jarnalary men aýdarymdary jasalynady. Biraq, men jaqynda mártebem saqtandyrylmaǵanyn bildim. Telegram-daǵy Saqtandyry-bot arqyly JSN boıynsha tekserý kezinde men shetelde oqyǵan kezeńniń bir bóligi úshin qalyptasqan bereshekti kórdim. Nelikten qalǵan oqý jyldary qaryz retinde shyqpaıdy? Men ne isteýim kerek, osy kórsetilgen aılar úshin tólem jasaýym kerek pe?
- Eger siz shetelde kúndizgi oqý bóliminde oqysańyz, onda osy kezeńde siz halyqtyń jeńildik sanatynda boldyńyz jáne siz úshin MÁMS-ǵa memleket jarna tóledi. Shetelde oqıtyn stýdenttiń derekteri aqparttyq júıede kórsetilýi úshin QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi egov.kz elektrondyq úkimet portalynyń «Shetelde oqıtyn stýdentterdi tirkeý» bóliminde rastaıtyn qujatty (oqý ornynan anyqtama) qosa berý arqyly ótinish berý qajet. Ár semestrde jańartý júrgiziledi. Shamasy, sol kezeńderdiń birinde siz oqýdy jalǵastyrǵanyńyzdy rastamaǵansyz jáne memleket siz úshin jarnalardy tólemegen.
Qazir oqý kezeńindegi bereshekti óteýdiń qajeti joq. Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory basshylyǵynyń atyna kanc@fms.kz poshta arqyly oqý kezeńindegi bereshekti joıýdy surap, memlekettik nemese orys tiline aýdarmasy bar bilim týraly qujatty qosa bere otyryp, óz qolyńyzben jazylǵan ótinishti joldaý qajet.
Tekserýden keıin bereshek joıylady. Eger qalǵan kezeńderde jarnalar men aýdarymdar tólengen bolsa, sizdiń mártebeńiz «Saqtandyrylǵan» bolyp ózgeredi.
