Mal kóbeımeı, jaǵdaı jaqsarmaıdy

ASTANA. QazAqparat - Memlekettik qoldaý.Aqtóbe - qashannan maldy óńir. Bir kezde myńǵyrǵan esepsiz mal ósken óńirde, qazirde de tórt túlik az emes. Alaıda mal basyn ósirýge baılanysty oblys ákimi qoıyp otyrǵan talap, tapsyrma, qazirgi qol jetip otyrǵan deńgeıden áldeqaıda joǵary. Árıne, qazirgi kórsetkishterdi de salystyrmaly túrde alyp qaraǵanda tómen deýge bolmas. Máselen, bıylǵy jyldyń 1 qazanyna, ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda, iri qara mal 3,4 paıyz, qoı-eshki - 3,8 paıyz, shoshqa - 19,1 paıyz, jylqy - 11,5 paıyz, túıe - 1,5 paıyz jáne qus 5,2 paıyz kóbeıgen. Onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynda ósimniń budan edáýir joǵarylyǵy baıqalady.Osy kezeń ishinde et ótken jylmen salystyrǵanda 3,8 paıyz, sút 2,3 paıyz artyq óndirilgen.

Tórt túlik maldyń sanyn arttyrýdyń bir joly - memlekettik baǵdarlamalardy naqty júzege asyrýmen baılanysty. Keıingi jyldary óńirlerde maldyń sanynyń azdy-kópti kóbeıgeni sonyń arqasy. Áıtse de, bizdiń kásipkerler, sharýa qojalyqtary, seriktestikter, irili-usaqty sharýashylyqtar memlekettiń qoldaý-kómegin óz dárejesinde tolyq paıdalanyp otyrǵan joq. Muny memlekettik baǵdarlamalardyń búgingi kúnge oryndalýyna qarap ańǵarýǵa bolady. Bıylǵy jyly «Sybaǵa» baǵdarlamasy arqyly 4200 sıyr satyp alý josparlanǵan bolsa, odan osy jylǵy 18 qazanǵa 3253 sıyr satyp alynǵan. Belgilengen jospar 77,5 paıyzǵa oryndalǵan. «Altyn asyq» baǵdarlamasy boıynsha jospardyń oryndalýy munan da tómen. Satyp alatyn 10 myń qoıdyń orynyna 6238 qoı alyndy nemese bul jospardyń 65,5 paıyzyna teń.

Jylqy túligin kóbeıtýdi kózdeıtin «Qulan» memlekettik baǵdarlamasynyń jergilikti jerlerdegi oryndalýy múlde syn kótermeıdi. Sonyń saldarynan oblys boıynsha bul baǵdarlama qaralyp otyrǵan kezeńge 27,6 paıyz ǵana oryndalǵan. Jyl boıy 2 500 bıe satyp alý jospary 689 bıege ǵana oryndalǵan. Jyldyń ótken toǵyz aıynyń ishinde oryndalmaǵan jospardyń qalǵan úsh aıda qalaı oryndalatyny túsiniksiz. Alaıda jergilikter oryndar, tipti oblystyq aýylsharýashylyq basqarmasy basshylary «bul jumystar jalǵastyrylady, jyl sońyna deıin josparlanǵan kórsetkishter tolyǵymen oryndalady» dep sendirýmen keledi. Ras, qazirgi kezde «Yrys» baǵdarlamasy boıynsha berilgen tapsyrma ǵana tolyǵymen oryndaldy.

Oblysta 4 birinshi deńgeıli mal bordaqylaý alańdary jumys isteıdi. Bul alańdarda bir mezgilde 20 myń bas mal bordaqylanady. Degenmen, osy mal bordaqylaý alańdaryn tolyq qýatynda paıdalanýdyń alǵysharttary jasalyp otyrǵan joq. Aıtalyq, mal bordaqylaý alańdaryna iri qara mal tólderin ótkizý jospary 20 myń bolyp belgilense, búgingi kúnge 9 myń ǵana ótkizilgen. Bul belgilengen mejeniń 45,2 paıyzyn ǵana quraıdy.

Oblysta asyltuqymdy mal sharýashylyǵyn damytý baǵytynda keıingi jyldary eleýli sharalar qolǵa alynyp, júzege asyrylýda. Osyndaı jumys uıymdastyrýdyń jáne memleket tarapynan kórsetilip otyrǵan qoldaýdyń nátıjesinde oblysta sońǵy 3 jylda asyltuqymdy iri qara malynyń úlesi 2 ese ósip otyr. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń deregine qaraǵanda, osy jyldarda asyltuqymdy qoı - 44 paıyzǵa, asyltuqymdy iri qara 11,8 paıyzǵa, asyltuqymdy jylqy - 38 paıyzǵa, shoshqa 6 ese ósken. Tórt túlikti tuqymdyq jańartýǵa baılanysty jumystar jalǵasqan.

Kóp jaǵdaıda, mal sharýashylyǵynyń taǵdyryn mal qystatýǵa daıyndyqtyń qanshalyqty dárejede júrgizilgeni sheshedi. Alda jaýapty mal qystatý naýqany kele jatyr. 2016-2017 jylǵy qys maýsymyna oblys boıynsha 2,1 mln tonna shóp daıyndaldy, bul qajettilikten 4,3 paıyzǵa artyq.

Qaıta óńdeý
Oblystyń aýylsharýashylyq salasy boıynsha qańtar-qyrkúıek aılarynda 31,7 mlrd teńgeniń ónimderi shyǵarylyp, naqty kólem ındeksi 99 paıyzdy qurady. Oblys boıynsha óndirilgen etti qaıta óńdeý úlesi-33,8 paıyz, sút 29,2 paıyz bolyp otyr. Árıne, bul oblys ákimi Berdibek Saparbaevtyń qoıyp otyrǵan talabynan kóp tómen. Sondaı-aq, oblys ákiminiń ústimizdegi jyly ár aýdanda kemi 1 et, 1 sút óńdeıtin kásiporyn ashý jóninde tapsyrmasy boldy. Osy talapqa sáıkes aýdandarda jumystar júrdi. Ókinishke qaraı, keı aýdandar bul talaptan shyǵa almady. Sonyń saldarynan bul baǵyttaǵy jumystar kesheýildeýde. Búgingi kúnge oblys boıynsha 7 et, 9 sút óńdeý tsehyn ashý josparlanýda. Eger shaǵyn nesıe arqyly óńdeý kásiporyndary ashylsa, sút pen ettiń óńdelý úlesi eń kem degende 5-7 paıyzǵa ósetinin aıtady oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń mamandary.

Shaǵyn fermalar qurý
Oblysta ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar sanyn jáne dástúrli emes ónimder óndirisin arttyrý, aýyldyq jerlerde ómir súrý deńgeıin jaqsartý maqsatynda aýyl turǵyndaryn jumyspen qamtý jobasy iske asyrylýda.

Jobany iske asyrýǵa 4,3 mlrd teńge qarajat qaralǵan.
«Jumyspen qamtý - 2020 jol kartasy» baǵdarlamasymen - 2,5 mlrd teńge(6,7 paıyzben 6,0 mln tg. deıin, 5 jylǵa).
Jergilikti bıýdjet, «Almeks» HK AQ, «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ qarajattary esebinen 900,0 mln teńge (6 paıyzben 17,0 mln.tg. deıin, 5 jylǵa)

«Aqtóbe aýyl mıkrokredıt» MQU» QJS óz qarajaty esebinen - 900,0 mln teńge (8,3 paıyzben 15 mln tg. deıin, 5 jylǵa).
Búgingi kúnge 1167 adam jalpy kólemi 3,5 mlrd teńge shaǵyn nesıe alǵan. Sonyń ishinde:«Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasymen 900 adam 2,1 mlrd teńge qarjyǵa qol jetkizip otyr.

Berilgen nesıege mal jáne qajetti qural-jabdyqtar alynyp, búgingi kúnge barlyǵy 413 shaǵyn mal bordaqylaý alańy, 42 sút aýlasy quryldy, Munymen birge, 7 sút jınaý pýnkti, 1 sút tasıtyn kólik alynyp, 2 mal soıý pýnkti salyndy jáne 27 shaǵyn jylyjaı turǵyzylyp, 20 shaǵyn qus fermasy qurylyp, jumysyn bastady.
Osy qurylǵan sharýashylyqtarda jańadan 1210 jumys orny ashyldy.

Aýyl sharýashylyǵy kooperatsııasy
Búgingi kúnge oblys boıynsha 43 aýyl sharýashylyǵy kooperatıvi quryldy. Olardyń 33-i mal sharýashylyǵymen, 6-aýy aralas túrimen aınalysý maqsatynda qurylǵan. Osy kooperatıvterdiń quramyna 4 jaýapkershiligi shekteýli seriktestik, 32 sharýa qojalyǵy, 1 óndiris kooperatıvi, 744 jeke qosalqy sharýashylyq jáne 3 jeke kásipker biriktirilgen.

Jańadan qurylǵan kooperatıvterge oblys ákimdigi tarapynan naqty qoldaý kórsetilýde.
Jeke qosalqy sharýashylyqtar esebinen qaıta óńdeý kásiporyndarynyń júktemesin arttyrý maqsatynda 7 sút jınaý pýnkti satyp alynyp, aýyl sharýashylyǵy kooperatıvterine berildi. Sonymen qatar, et baǵytynda da osy maqsatta 37 servıstik daıyndaý pýnkti qurylyp, jumysyn bastady.

Dástúrli emes ónimder óndirisin qoldaýǵa baılanysty da tıisti sharalar qabyldanýda. Aǵymdaǵy jyly eshki sútin óndirýshilerge sýbsıdııa tóleý úshin 3,0 mln teńge qarastyrylyp otyr. Kelesi jyldan bastap bal arasyn ósirýshilerge sýbsıdııa tóleý josparlanǵan.

Amanqos ORYNǴALIULY.