Maqtan etem qazaqtaı halqym baryn - Kópbolsyn Bekmaǵanbetov
qul minezdi baǵynyshtylar emes, janynyń qunary bar, sanasynyń shyraǵy bar, shen-shekpendilerge emes, parasat pen aqylǵa bas ııýge tárbıelengen namysker azamattardyń qatary molynan bolary anyq.
Árıne, qazir de aryndy azamattardan, tekti tulǵalardan, izgi jandardan ada emespiz. Biraq kóbi qalyń buqaraǵa beımálim, sebebi olar týraly biz aıta da, jaza da, kórsete de bermeımiz. Bul endi quptarlyq jáıt emes, óıtkeni osy kisilerdiń úlgi-ónegesi óskeleń urpaqtyń parasat-paıymyn nyǵaıtyp, rýhyn shyńdap, júregin terbep, qııalyna qanat baılatatyn, shabytyn shalqytatyn birden bir tárbıe quraly. Osy rette, men áńgime etkeli otyrǵan Kópbolsyn Bekmaǵanbetovtiń ónegeli ómiri barshaǵa úlgi eterlik dep oılaımyn. Iá, bir qaraǵanda, ol kitaptary shyqqan aqyn da, jurtshylyqqa keń tanymal qoǵam qaıratkeri de emes. Biraq júzdesken, aralasqan adamdarynyń jan-júregine jyly sezim uıalatady. Bir kezdesip, dámdes bolǵandardy óziniń erekshe óleń shýmaqtarymen shattyqqa bóleıtin, aınalasyna shýaq shashyp júretin sezimi sergek, oıy tunyq, senimi setinemegen qazaqtyń naǵyz marqasqa azamattarynyń biri.
Kópbolsyn Ábdikeshulynyń biz baıqaı da, ańǵara da bermeıtin sátterdi qalt jibermeı, olardy sezim ıirimderimen ári sóz úırimderimen árleı otyra, tańǵalǵannan tańdaıyńdy talmap jutyp qoıardaı tamasha óleń joldaryna aınaldyryp jiberetin qasıetine tánti bolasyń. Kópbolsynnyń óleń jazý tásili de bólek. Men poezııa salasynyń mamany emespin, jyr shýmaqtarynyń árbir joly belgili bir áripten bastalatyn óleńdi qalaı ataý kerektigin bile qoımaımyn. Biraq osylaı jazatyndardyń neken-saıaq ekeninen habardarmyn. Kópbolsyn solardyń qatarynan. Birde ázil-qaljyńdary jarasatyn qurdasy Ábitaıǵa arnaýynyń ár joly «Á» árpinen quralǵan, uıqasymy men unasymy kelisken ádemi ázil-óleń shýmaqtaryn tyńdap, tań-tamasha kúıde qalǵanym bar. Jalpy, onyń tabıǵat pen adam kóńil-kúıiniń qamshynyń segiz órimindeı jymdasqan, jan álemińdi jelpip-jelpip ótetin, kóńildiń hoshyn kirgizetin tátti jyr joldarymen bederlengen óleńderi jeterlik. Bilýimshe, olardyń sany júzge jetip jyǵylady. Respýblıkalyq, oblystyq, qalalyq, aýdandyq basylymdardyń betinde jarııalanǵandary da bar. Al endi osy óleńderdi óz aldyna jeke bir kitap etip shyǵarsa, bárimiz de utar edik.
Negizi, Kópbolsyn mamandyǵy boıynsha ekonomıst-zańger. Alǵashqy eńbek jolyn Qazaq aýylsharýashylyǵy ınstıtýtyn bitirgen soń ekonomıst retinde bastaǵan ol, bir jyldan keıin Іshki ister organdaryna aýysyp, onda otyz jylǵa jýyq abyroıly qyzmet atqaryp, polıtsııa polkovnıgi sheninde otstavkaǵa shyqty. Jankeshti eńbegi óziniń oryndy baǵasyn alyp, birneshe medaldardyń, Qurmet gramotalarynyń, Іshki ister mınıstrliginiń, VLKSM Ortalyq komıtetiniń arnaıy belgileriniń ıegeri atandy, al esimi Jezqazǵan oblystyq ishki ister basqarmasynyń «Qurmet kitabyna» jazyldy. Osyndaı isine adal, rýhy myqty, tózimi zor azamattyń kezinde qara sózdi shyndap aınaldyrsa, búginderi qabyrǵaly aqyndardyń qataryn toltyrmasyna kim kepil. Degenmen, ol ózin aqynmyn dep eseptemeıdi. Onyń uǵymynsha árbir qazaq retimen sóz taýyp sóılep, kóńili tússe shýmaqtardy tógildirip jiberýge tıisti sııaqty.
Eri jerine tartyp týady desek, júzine aqjarqyndylyq pen ımandylyq qatar qonys tepken Kóbekeńniń úlgi tutarlyq adamı qasıetteriniń, erekshe qabiletiniń qaınar bastaýynda qazaqtyń nebir dúldúlderi men bulbuldaryn dúnıege ákelgen nurly da ásem Aqtoǵaı eliniń turǵanyn aıtqan jón. Babadan qalǵan salty men atamura dástúrin qasterleıtin, óneri men óleńin, qasıetti tili men dilin tóbesine kóteretin osynaý bir qazaqı óńir Kópbolsyndaı ulyn árdaıym asýly armandarǵa qulash urǵyzyp, izdenis eńbekterge ushtastyrdy, ómirin maǵynaly etken jarqyn maqsattarǵa jeteledi. Kóbekeń bolsa sol bıik mejelerden tabyla bildi, áli de tabylyp keledi. Zeınetkerlikke shyqqanyna qaramastan, halqyna qyzmet etýden bir jalyqqan emes. Ásirese, 2007 jyly Elordaǵa qonys aýdaryp kelgen sátinen bastap onyń ekinshi tynysy ashyldy dese de bolady. Birneshe qyzmettiń esigi onyń aldynan aıqara ashylǵanymen, ol óziniń ana tiline bas ıip, qazaq tiliniń memlekettik mártebesin baıandy etý jolynda aıanbaı qyzmet jasaýǵa bel býdy. Sóıtip, Astana qalasy ákimdiginiń Tilderdi damytý basqarmasyna jumysqa turdy. Mine sodan beri bel jazbaı, eline asa qadirli, qazaqtyń qaısar qyzy Orazgúl Asanǵazymen ilese otyryp til maıdanynda tynymsyz tirshilik jasap jatqan jáıi bar. Nátıjesiz de emes. Elorda tarıhynda eń alǵashqy bolyp Tilderdi damytý basqarmasynyń ánuranynyń mátinin jazdy. Kópbolsyn jazǵan bul ánurannyń ón boıy:
Tilim meniń ǵasyr únin jalǵaǵan,
Tilim úshin otqa túsem laýlaǵan.
Basqany da ortamyzǵa tartaıyq,
Qazaq qana sóılegeni az maǵan, - degen tárizdi jyr shýmaqtarymen ádemi kómkerilip, barlyq qazaqstandyqtardy memlekettik tildi syılaýǵa jáne ony zańdy tuǵyryna birlese otyryp qondyrýǵa shaqyrady. Aıta ketý kerek, 2009 jyly Astana qalasynda Qazaqstan halqy tilderi festıvalin qortyndylaǵan úlken basqosýda atalmysh ánuran tuńǵysh ret oryndalyp, kóptiń kóńilinen shyqty.
Kópbolsynnyń jeti shýmaqtan turatyn «Úrdisterin Malaıdyń, úlgi isterge balaımyn» degen óleńi de óz eli men jerin qadirleıtin árbir azamatty beı-jáı qaldyrmasy anyq. Malaızııada bilim alǵan balasy Maratpen áńgime barysynda keshegi eshkim bile bermeıtin Malaı eliniń az ýaqytta, túpkilikti múddesine jumys isteıtin syndarly saıasat júrgizýdiń arqasynda, álemniń aldyńǵy qataryna shyǵyp, qurlyqtyń azýly «jolbarysyna» aınalǵanyn bilgen onyń tiliniń ushyna myna bir joldar ilingen eken:
Saltyn saqtap, ár qıly dindi ustanar,
Qytaı da bar olarda, ındýs ta bar.
Memlekettik tildi de tez meńgergen
Zań qadirler, engizdi úrdisti olar.
Tań qalamyn basqanyń ǵajabyna,
Bizdegiler alsashy nazaryna.
Mártebesi tilimniń ósse solaı,
Juǵysty bop keńpeıil qazaǵyma.
Kóbekeńniń Tilderdi damytý basqarmasynyń ózge de qyzmetkerlerimen birge Elordamyzdy qazaqı keıipke aınaldyrý jolynda atqaryp jatqan isteri quptaýǵa turarlyq. Jalpy osyndaı azamattardyń tirshilikterine qaraı otyryp, «jarǵaq qulaǵymyz jastyqqa tımeı, tún uıqyny tórt bólip jumys jasap jatyrmyz» degen sózdiń shynaıy mán-maǵynasyn erekshe túısinesiń. Óz basym, jumys pen tól tilimizge adaldyǵy úshin rızamyn. Al, Kópbolsynnyń ózi bolsa:
Asqaraly alpysty alqymdadym,
Ózgermedim baıaǵy qalpymdamyn.
Ótkenime ókpem joq, aǵaıyndar,
Maqtan etem qazaqtaı halqym baryn - dep, aǵynan jarylady. Endeshe biz de Kópbolsyn Ábdikeshulyndaı azamatpen maqtanamyz ári onyń ónegeli isteriniń óziniń súıikti balalary men súıkimdi bes nemeresine, jalpy óskeleń urpaqqa tıgizer áseriniń oń ári mol bolatynyna senimdimiz jáne de qashanda qoltyǵynan demep, ajaryn ashyp kele jatqan jan jary Baqyttymen uzaq ǵumyr keshe otyryp baqytty bolýyn tileımiz.
