Maksım Spotkaı: Qazaqqa alǵys aıtqyń kelse, qazaqsha sóıle

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan halqy Assambleıasynyń janyndaǵy «Jańǵyrý joly» respýblıkalyq jastar qozǵalysynyń tóraǵasy Maksım Spotkaı latyn álipbıine oralý – til buzar bógde erejelerdiń yqpalynan qutylý úshin qajet degen pikirde. Bul týraly latyn álipbıine arnalǵan jalpyulttyq dıktant barysynda aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qazaq tilin qoldaý, qazaq tilin odan ári nyǵaıtý – sózsiz, «Jańǵyrý joly» respýblıkalyq jastar qozǵalysynyń eń mańyzdy maqsattarynyń biri. Qazirgi tańda jastar arasynda «Men qazaqsha ne úshin sóıleýim kerek» degen suraq týyndap júr. Sondaı suraq qoıýshylarǵa óz pikirimdi jetkizgim keledi. Ashyǵyn aıtý kerek, qazaq eline, qazaq jerine kelgen ata-babalarymyzdyń ómirin saqtap qalǵan qıyn-qystaý zamanda baýyr bolǵan qazaqqa shyn nıetpen alǵys aıtý – bul qur sózben emes, naqty ispen bolýy kerek. Qazaqqa alǵys aıtý – qazaq tilinde erkin sóıleý dep qabyldaýymyz kerek. «Qazaqqa shynymen rıza bolsań, qazaqsha sóıle» degen ustanym bárimizge uran, ómirlik qaǵıda bolýy tıis. Bizdiń qozǵalys osy baǵyt boıynsha jumys istep jatyr», - degen jastar qozǵalysynyń basshysy latyn grafıkasyna oralý tildik reformanyń bastaýy degen oı aıtty.

«Dál qazirgi tarıhı sátte qoǵamda kelisimdi nyǵaıtý protsesin basqa deńgeıge shyǵaratyn ýaqyt keldi. Ol deńgeı memlekettik tilmen tikeleı baılanysty. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta qazaq tili memleketti til ǵana bolyp qalmaı, ultaralyq qatynas tili bolýy kerektigin óz Joldaýynda aıtty. Latyn álipbıine oralý protsesiniń negizgi maqsaty bir áripterdiń ornyna basqa áripterdi ákelý ǵana dep oılamaýymyz kerek. Mundaǵy eń basty maqsat - til buzar orys tili erejesiniń yqpalynan qutylý. Bul tildik reformany dál osylaı qabyldaýymyz kerek. ıAǵnı, bul qarapaıym translıteratsııa emes, bul tolyq maǵynadaǵy aýqymdy reforma», - dedi qoǵam belsendisi.




Сейчас читают
telegram