Mádenıet mınıstri Astanada salynatyn ulttyq panteonǵa qatysty pikirin bildirdi
«Bizde eki jyl buryn ulttyq panteonnyń qurylysy jaıynda qyzý talqylaýlar bastaldy. Árbir elde ulttyq panteon bar, sondyqtan ol bizge de kerek. Nege biz Parıj, Baký sııaqty qalalarǵa barǵanda panteon kóremiz?! Sebebi tarıhta joǵary orynǵa ıe bolǵan uly tulǵalardyń esimi kelesi urpaqtar úshin de qasterli ulttyq mura retinde qalýy tıis. Panteonnyń qurylysy jónindegi ıdeıa uly jazýshymyz Ábish Kekilbaev pen aqyn Farıza Ońǵarsynova dúnıeden ótken kezde týdy. Olardy týǵan jerlerinde me nemese Astanada jerleý kerek pe degen saýal týdy. Sol kezde Astanada panteon salý kerek degen másele aldymyzdan shyqty. Sondyqtan Astanada osyndaı panteonnyń boı kóterýi durys dep sanaımyn», - dep atap ótti ol tilshilerge bergen suhbatynda.
Onyń aıtýynsha, panteon qurylysy eldegi jáne álemdegi ekonomıkalyq ahýalǵa baılanysty ýaqytsha toqtatylǵan.
«Panteon máselesi óte kúrdeli der edim. Sebebi bul jerde dinı suraqtardy da oılastyrý qajet. Máselen, musylman hrıstıandarmen birge qalaı jerlenedi? Onyń kórnekti qoǵam qaıratkeri ekendigin kim anyqtaıdy?! Osyndaı máseleler óte kóp», - dep atap ótti A.Muhamedıuly.
Mınıstr myrza panteonnyń qurylysyna 79 mlrd. teńge jumsalatyny jónindegi habardy rastaǵan joq.
«Men sizderge shynyn aıtaıyn, onyń qunyn qaıdan alǵanyn bilmeımin. Sebebi, biz eki jyl buryn úkimette talqylaǵanda - onda naqty sandar boldy. Talqylaý barysynda barlyǵy úshin ortaq eskertkish salý jóninde sheshim jasalǵan edi. Sondyqtan onyń quny mynadaı bolady dep eshkim kesip aıta almaıdy», - dep túıdi oıyn QR Mádenıet jáne sport mınıstri.
