M.Jákishevtiń isi sotqa joldanyp, oǵan 99 mıllıon teńgeden astam memleket múlkin jymqyrdy degen aıyp taǵylyp otyr
ASTANA. Jeltoqsannyń 10-y.QazAqparat /Aıdar Ospanalıev/ - Keshe, ıaǵnı jeltoqsannyń 9-y kúni Astana qalasynyń prokýratýrasy Jákishevke qatysty qylmystyq isti sotqa joldady.
Tergeý amaldarynyń nátıjesi boıynsha «Qazatomónerkásip» ulttyq kompanııasynyń burynǵy prezıdenti Muhtar Jákishevke kompanııanyń dúnıe-múlkin uıymdasqan toptyń kómegimen ysyrap etý arqyly memleketke zor kólemde shyǵyn keltirdi degen aıyp taǵylyp otyr. Bul týraly búgin Bas prokýratýranyń resmı ókili Nurdáýlet Súıindikov jýrnalıstermen bolǵan aptalyq brıfıngte málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat.
Onyń aıtýynsha, 2003 jyly M. Jákishev MAGATE-men baılanystardy jetildirý qajet degen syltaýmen Avstrııa astanasynan «Qazatomónerkásip» ulttyq kompanııasynyń ókildigin ashqan. «Al ókildiktiń basshylary men qyzmetkerleri retinde formaldy túrde Avstrııanyń Qazaqstandaǵy elshiliginiń qyzmetkerleri men olardyń týystary tirkelgen. Mysaly, ulttyq kompanııanyń Venadaǵy ókildiginiń basshysy retinde elshilik qyzmetkeri Elnara Shorazovanyń anasy men Qazaqstannyń Avstrııadaǵy burynǵy elshisiniń janynda bolǵan Vadım Koshlıaktyń jubaıy taǵaıyndalǵan. Osylaısha M.Jákishev ulttyq kompanııanyń Venadaǵy ókildigine qajetti dúnıe-múlikterge jumsaldy degen syltaýmen 2003 jyl men 2007 jyldardyń aralyǵynda «Qazatomónerkásip» ulttyq kompanııasynyń 99 mıllıon 736 myń 961 teńgesin jymqyrǵan. Oǵan atalǵan áreketterden ózge memlekettik satyp alýlar konkýrsynyń jeńimpazy ataný úshin merdiger kásiporyn basshylarynan asa iri kólemde para alǵan degen aıyp taǵylyp otyr», dedi resmı ókil.
Sondaı-aq M.Jákishevtiń oqqaǵary Qystaýbaevqa da «Qazatomónerkásip» kompanııasynyń qarjysyn jymqyryp, óziniń qyzmetin teris maqsattarǵa paıdalandy degen aıyp taǵylyp otyr. «Árıne, atalmysh isti qaraý jáne ol boıynsha qandaı sheshim qabyldaıtyndyǵyn sot sheshedi. Degenmen prokýratýra bul istiń barynsha ashyq ótkizilýine uıytqy bolady. Al ýran kenishterindegi urlyq máselesine baılanysty ister qosymsha tergeý, izdestirý sharalaryn qajet etetindikten, oǵan qatysty materıaldar bólek qaralatyn bolady. Qazirgi tańda olar boıynsha da aldyn ala tergeý amaldary júrgizilýde», dedi N.Súıindikov.
