«Lıvııa qyryq quramdy elge aınalmaq» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 4 sáýir. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 4 sáýir, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵaly­ǵy­men ótken keshegi Úkimet otyrysynda «Nashaqorlyqpen jáne esirtki bıznesimen kúrestiń 2012-2016 jyldarǵa arnalǵan jańa baǵdarlamasynyń» joba­sy qara­lyp maquldandy. Osy baǵdar­lama jóninde baıandama jasaǵan Іshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymov munda jalpy jıyny 102 is-shara josparynyń qaras­tyrylyp otyr­ǵandyǵyn aıtyp ótti. Bul sharalar úsh baǵyt boı­ynsha júr­gizilmek. Baǵdarlamany júzege asyrýǵa jumsalatyn shy­ǵyn kólemi 6 mıllıard 167 mıllıon teńgeni quraıtyn bolady. «Jańa baǵdarlamany júzege asy­rý el ishindegi esirtki aınalymyn aıtarlyqtaı shekteıdi, bizdiń elimiz arqyly onyń tasymaldanýyn qysqartady jáne elimizde esirtkimen kú­res­ti pármendi ete tú­se­tin bola­dy», dep atap kórsetti Q.Qa­sy­mov. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Esirtkimen kúreske erekshe ekpin berilmek» atty maqaladan oqyńyzdar.

Osy basylymnyń jazýynsha, Atyraýda Parlament Senatynyń depýtaty, «Nur Otan» HDP janyndaǵy Jemqorlyqpen kúres jónindegi respýblıkalyq qoǵamdyq k­e­ńes­tiń tóraǵasy O.Ábdikárimovtiń tóraǵaly­ǵy­men «Nur Otan» HDP oblystyq fılıaly saıası keńesiniń keńeıtilgen otyrysy ótti. Onda atal­ǵan qoǵamdyq keńes usynystarynyń Atyraý oblysynda oryndalýy máselesi qaraldy. Res­pýb­lıkalyq qoǵamdyq keńestiń saraptama kom­ıs­sııa­sy Atyraý oblysynda buǵan deıingi anyqtaǵan kemshilikterdi túzetý jumysy júr­gizilip, oblys jáne aýdan ákimderi, sonymen birge, aımaqtyń basqa da memlekettik qury­lymdary jemqorlyqqa qarsy sharalardy qolǵa alýda. Alaıda, munaıly aımaqtaǵy jemqorlyq deń­geıiniń ósýine áser etip otyrǵan keleńsiz úrdister áli de bolsa eńserile qoımaǵan. Qol­daǵy málimetke qaraǵanda, memlekettik qyz­met­shiler men memlekettik qyzmet atqaratyn tulǵa­lar tarapynan jasalǵan qylmystar sany áli de bolsa joǵary deńgeıde qalyp otyr. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Bul dert nege eńserilmeıdi?» atty maqaladan keńirek bilesizder.

***

Qazaq eline ońtústikten qaýip tónip tur! Sondyqtan keshe, tús aýa, Mınıstrler kabınetiniń otyrysynda Úkimet músheleri ońtústiktegi shekarany bekitý týraly biraýyzdan sheshim qabyldady. Al, ońtústikte Qazaqstan Ózbekstanmen (2300 shaqyrym), Qyrǵyzstanmen (980 shayrym) jáne Túrkimenstanmen (380 shaqyrym) shektesetini málim. Ońtústiktegi shekarany qymtaý nege qajet boldy? Bul saýaldyń jaýabyn «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Shekarany qymtaıtyn boldyq!» atty maqaladan taba alasyzdar.

Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, zamanynda Mýammar Kaddafı túıilgen judyryqtaı etip ustaǵan eli, búginde qyryq pyshaq bolyp, tartysyp, berekesi kete bastady. Túbi birneshe kishigirim memleket bolyp bólinip ketýi de ǵajap emes. Lıvııalyqtardyń baıaǵy kúni ujmaqtaı bolyp, kózden bul-bul bolyp ushqaly qashan. Lıvııa úshin Kaddafıdiń orny bólek ekeni bilinip qaldy Kaddafı kim edi? Bul jaıly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Lıvııa qyryq quramdy elge aınalmaq» atty maqaladan bilýge bolady.

***

Ótken jylǵy qysta el aýmaqtarynda qar az túsip, aýa raıy óte sýyq boldy. Nátıjesinde mamandar bıylǵy jyly egistikke qajetti ylǵal óte az degen pikirde. Sondyqtan da bıylǵy jyly naýqan kezinde múmkindiginshe, dándi daqyldardyń qurǵaqqa tózimdi túrin egý tıimdi. Sonymen qatar resýrsty únemdeý tehnologııalaryn keńinen paıdalanǵan jón. Degenmen mamandar bıylǵy jyly 15 mıllıon tonna astyq jınaýdan dámeli. Bul týraly keshe aldaǵy ýaqyta elde júrgiziletin egin egý naýqanymen baılanysty máseleler jónine jýrnalıstermen baspasóz máslıhatyn ótkizgen aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń ókilderi málim etti. Olardyń oı-pikirlerimen jáne málimetterimen tanysqyńyz kelse, «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Pomogýt tehnologıı» atty maqalany oqyńyz.