«Latynǵa kóshý - sanadaǵy silkinis» - baspasózge sholý
***
«Táýelsizdiktiń basty bir tiregi - memlekettik til. 2050 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan bul damý strategııasynda da memlekettik tilge jetkilikti oryn berilgen. Ásirese, Elbasynyń 2025 jyly Qazaqstan latyn álipbıine kóshedi dep qadap aıtýy kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp otyr», - dep jazady «Egemen Qazaqstanda» Halyqaralyq qazaq tili qoǵamynyń prezıdenti, akademık Ómirzaq Aıtbaıuly «Latynǵa kóshý - sanadaǵy silkinis» atty maqalasynda.
Avtor Joldaý joldarynan Elbasynyń «Memleket óz tarapynan memlekettik tildiń pozıtsııasyn nyǵaıtý úshin kóp jumys atqaryp keledi. Qazaq tilin keńinen qoldaný jónindegi keshendi sharalardy júzege asyrýdy jalǵastyrý kerek. Biz 2025 jyldan bastap álipbıimizdi latyn qarpine, latyn álipbıine kóshirýge kirisýimiz kerek. Bul - ult bolyp sheshýge tıis qaǵıdatty másele. Bir kezde tarıh bederinde biz mundaı qadamdy jasaǵanbyz» degen sózderin keltire otyryp, «Elbasymyz latyn álipbıiniń el ómirinde alatyn ornyn naqtylaýmen birge, álipbı aýystyrýdyń mejesin de belgilep berdi», - deıdi.
«Sonaý 1967 jyly Kanadanyń Monreal qalasynda ótken EKSPO-67 kórmesine KSRO delegatsııasynyń quramynda bir top qazaqstandyq ta barypty. Olardyń arasynda ǵalymdar men ınjenerler, ártúrli salanyń mamandaryna qosa óner adamdary, jazýshylar da bolypty», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi nómirindegi «Kanadada ótken EKSPO-67 kórmesine qazaqtar da barǵan» degen maqalada. «Men bul áńgimeni Taǵan degen kisiden estip edim. Al oǵan kóp jyldar basshylyq qyzmetter atqarǵan, munaıshy maman Salamat Shalabaev deıtin aqsaqal aıtypty. Endi oılap qarasaq bul da tarıhymyzdyń eleýli bir paraǵy eken», - deıdi maqala avtory Áshirbek Amangeldi.
Avtordyń jazýynsha, EKSPO-67 kórmesine qazaqstandyqtardy sol kezdegi Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń tóraǵasy Sabyr Nııazbekov bastap barǵan. Oǵan álemniń 62 memleketinen delegatsııalar qatysyp, óz elderiniń jetistikterin kórsetken. Onyń ishinde Keńes Odaǵynyń pavılony erekshe kózge túsip, jurtshylyqtyń nazaryn aýdarǵan. Bul dúnıe eki lagerge bólinip, básekelesip turǵan tusta KSRO-nyń abyroıyn asyryp, mereıin tasytqan.
***
Qazaqstanda dárigerlerdiń quqyǵy tym kóp buzylady eken. Sońǵy tórt jylda elimizde 284 medıtsına qyzmetkeriniń ústinen sotqa shaǵym túsirilip, protsester kezinde birde-bireýi aqtala almapty. Osyndaı oqıǵalardan soń bir top aq halattylar taıaýda «Medıtsına qyzmetkerleriniń quqyǵyn qorǵaý» degen uıym quryp, áriptesterin arashalaýǵa kirisipti.
«Aıqyn» gazetinde osy qoǵamdyq birlestiktiń prezıdenti, medıtsına ǵylymdarynyń doktory Nurlybek Úderbaevpen bolǵan áńgimede atalǵan taqyryp tóńireginde biraz másele aıtalǵan. «Qazaqstan zańdary dárigerdiń naýqas aldyndaǵy jaýapkershiligi úshin aıryqsha mindet júkteıdi. Bálkim, sodan shyǵar, keıde túsindirýge kelmeıtin túrli sebep bolsa da, adamdar zań oryndaryna shaǵym túsirip, aq halattylardy qýdalap jatady. Tipten keıbir jaǵdaılarda dáriger kinásizdigine qaramaı jazalanady da. Ol ózin basshylyqtyń da, sottyń da aldynda aqtap alýǵa qaýqarsyz. Óıtkeni basym bóliginiń kásibı bilimi tereń bolǵanymen, quqyqtyq saýaty jetpeıtini shyndyq», - deı kele, N. Úderbaev máseleni tolyq tarqatyp aıtady.
Aşyózek jotasynyń eteginde saǵymǵa kómilip kóne qorǵan jatyr... Syry beımálim. Qaı ǵasyrda, qaı el turǵyzdy, belgisiz. Qorǵan dese qaılasy men kúregin ala júgiretin arheologtar bul jerge at izin salmaǵan. Bálkı estimegen de bolar... Sonaý es bilgen bala shaǵymda saǵymǵa oranyp, bar qupııasyn jasyryp jatýshy edi. Áli de sol qalpy. Tek jel men jańbyr kemirgen qorǵannyń qabyrǵalary úgilip, jerge sińip barady. Kezinde kóterilip, kúnshilik jerge kóz salar tórt munarasy da qulaǵan, tórt jaqtan kirip shyǵýǵa qolaıly tórt qaqpasy da opyrylyp, dóńbeshikke aınalǵan. Apyr-aý, kóshten bólinip qalǵan taılaqtaı japan dalada qaraýytqan bul ne qylǵan qorǵan? Kim turǵyzdy? Sýyrtpaqtap tartar tarıhy qaısy? Tek kóne dúnıeden syr shertetin tarıhı kitaptardy paraqtap, ózińshe joramaldaısyń? Basqa jol joq. Aşyózek jotasynyń eteginde saǵymǵa kómilip kóne qorǵan jatyr... Syry beımálim...Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi nómirindegi «Naımanqala» bul qaı qala?» degen maqalada jazylǵan.