Latyn álipbıine kóshý Qazaqstandy álemdik órkenıetke jeteleıdi - Qulbek Ergóbek
«Latyn álipbıine kóshý arqyly bizdiń alfavıtimizde ulttyq bolmys, ulttyq sıpat bolady. Latyn alfavıtinen qazaqtyń rýhyn kórip tárbıelense jastarymyz, qala berdi keleshek urpaq ultjandy bolar edi degen oıdamyn»,-deıdi Qulbek Egóbek.
Jalpy til biliminiń professory bul bastamanyń kezinshe qazaq zııalylary da kótergenin aıtady. ıAǵnı, latyn álipbıine kóshý burynnan aıtylyp kele jatqan másele.
«1926 jyly Bakýde dúnıejúzilik týrkologııalyq kongres ótken, sonda Keńester Odaǵyndaǵy memleketter tarapynan latyn álipbıine kóshý máselesi sóz bolǵan. Sol jerde Ahmet Baıtursynov bul usynysqa qarsy boldy. Esesine qazaqtan shyqqan tuńǵysh elshi Názir Tórequlov latyn álipbıine kóshýdi qoldady. Ol kezde Saýd Arabııasynda elshi bolyp júrgen azamat kóp til biletin, arab, parsy, shyǵys tilderin aıtpaǵanda, nemis, frantsýz, aǵylshyn tilderinde erkin sóılegen. Qala berdi tájik tilinde oqýlyq jazǵan. Ol kisi qoǵamnyń keleshegi latyn tilinde ekenin eskerip, kongreste sóz sóıledi. Biraq latyn álipbıi bas-aıaǵy 5-6 jyl kóleminde-aq boldy. Mysaly, Sábıt Muqanovtyń «Jumbaq jalaýy» latyn áripterimen basylyp shyqty. Alaıda kóp uzamaı-aq Keńes úkimetiniń basshylyǵy bárin kırıllıtsaǵa ótkizip jiberdi»,- deıdi ádebıet zertteýshisi.
Qulbek Sársenulynyń sózinshe, endi ózekti másele Elbasymyz tarapynan qoldaý taýyp, der kezinde qolǵa alynyp otyr. Endigi másele ony jurtqa durys túsindire bilý kerek.
«Latyn álipbıine kóshý týraly tıisti sheshim alyndy. 25 árip usynyldy. Jalpy, onyń orys tiline zııandyǵy joq. Kırılıtsa qatar júre beredi. Osy máselelerdi biz halyqqa jetkizýimiz kerek. Bul bizdiń elimizdiń álemdik deńgeıde órkenıetke jetýdiń bir amaly bolady»,- deıdi professor Qulbek Ergóbek.