Qyzyń ketti Qyrymǵa... - baspasózge sholý
***
Jýyrda áleýmettik jelilerdiń birinde syrtta bilim alǵan qyzdardyń sheteldikterge turmysqa shyǵýynyń jıilep bara jatqany, elge qaıtpaı, sonda qalyp qoıatyndyǵy týraly pikirtalas órbidi, dep jazady « Aıqyn » gazeti búgingi sanyndaǵy « Qyzyń ketti Q yrymǵa ...» atty maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, sońǵy jyldary aǵylshyn tilin meńgergen qyzdardyń aǵylshyn azamattaryna, qytaı tilin biletinderdiń qytaılyqtarǵa turmysqa shyǵýy ádetke aınalǵany jasyryn emes. «Qyzdarymyzdyń qaı memleketterde bilim alamyn dese de, erki bar. Qazaq qyzynyń «jeti jurttyń tilin bilýine» qarsylyǵymyz joq. Alaıda salty basqa, dástúri bólek ózge ult ókilderimen nekelesip, turmys qurýǵa beıim turatyn qyzdarymyz óz qaǵynan nege jerindi?! Bul - máseleniń bir jaǵy. Ekinshi bir tusy, shet elderde bilim alýǵa ketken qyzdardyń kópshiligi memlekettik «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlekteri emes pe eken degen oı qylańdaıdy. Londonda, Kanadada, ne bolmasa, ózge memleketterde bilim alyp, dıplomy qolǵa tıgen soń, qyzmet taýyp, sol elderde qalyp qoıatyndardyń keıbiri memlekettiń qarjysymen bilim alǵan joq pa dep oılaısyń», - dep jazady avtor.
Osydan eki jyl buryn QR Parlamenti Senatynyń jalpy otyrysynda depýtat Jabal Erǵalıev qazaq qyzdaryn shetelge oqýǵa jiberýdi shekteý máselesin kótergen edi. Jabal Erǵalıevtyń depýtattyq saýal kóterýine sep bolǵan AQSh-tan es-tússiz kúıde elge jetkizilgen Aınur Ahmetovanyń qaıtys bolýy jáne shetelderde júrip, ártúrli áreketterge urynǵan qazaq qyzdarynyń taǵdyry bolsa kerek.
«Qazaq qyzy bilim alýy tıis. Bilimdi, oqyǵan qazaq qyzy qazaq qoǵamyna da qajet. Biraq ol eń aldymen urpaq jalǵastyratyn, ulttyń keleshegin jalǵaıtyn Ana ekendikterin umytpasa eken deımiz» degen oı túıilgen maqalada.
«Qashaǵan» kelesi jyly da «qara altynyn» bermeıtin boldy. Biraq Qazaqstanǵa osy istemeı turǵan ken ornynan da kiris túsýde eken, dep jazady osy basylym « Qashaǵan "qara altynyn » bermeıtin boldy » atty maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, QR Munaı jáne gaz mınıstri Uzaqbaı Qarabalın aldaǵy tamyz aıynda elimizde benzın baǵasynyń qymbattamaıtyndyǵyn da málim etti. Biraq JJM qunynyń odan arǵy aılarda kóterilmeıtindigine kepildik bermedi. «Qashaǵan» ken ornynda munaıdyń óndirilmeýine baılanysty ony ıgerýshi kompanııalar Qazaqstanǵa toqsan saıyn 30 mıllıon dollar (qazirgi valıýta baǵamy boıynsha 5 mıllıard 500 mıllıon teńgedeı) tóleýde.
«Degenmen konsortsıým onymen de qutylmaıdy. «30 mıllıon az ba, kóp pe?» dep uzaq talqylaýǵa bolady, biraq bul endigi bekitilgen kelisim baǵasy. Ol búginde tólenýde. Jyl saıyn 120 mıllıon dollar. «Qashaǵan» kommertsııalyq óndirýge jetkende taǵy 250 mıllıon dollar aqsha tóleıdi. Munyń syrtynda olarǵa ekologııalyq aıyppuldar salynady. Odan basqa, qubyrlardy satyp alý, tasyp ákelý, ornatý, keshenniń ózin jumys jaǵdaıynda ustap turý, ony iske qosylýǵa daıarlaý sekildi qyzmetter de merdigerlerge artylyp otyrǵan úlken shyǵyn», - dedi U.Qarabalın.
Jýrnalıster «Qashaǵan» jobasynyń Qazaqstannyń munaıymen óteletin shyǵystarynyń nege eselep sharyqtap kóterilip bara jatqandyǵyn surady. «Qashaǵannyń» qymbattaýyn shynynda, kóp jyldardan beri baqylap kelemiz,-dep moıyndady mınıstr.-Munyń sebepteri de bar: biz ol týraly kelisimge 1998 jyly qol qoıdyq, bári sol kezdegi baǵalarmen josparlanǵan. Jyl óte, kóptegen nárseler qymbattady. Buǵan ken ornyn ıgerýdiń birshama baıaý qarqynmen júrgizilýi de yqpal etýde. Qazirgi kezde jobany basqarý júıesin qaıta qurylymdaý júrýde. Tipti merdigerlerdiń ózderi buryn bolǵan júıeni tıimsiz jáne qymbat dep tanydy. Sondyqtan kóptegen shyǵystardy qysqartý boıynsha túbegeıli jumystar atqarylýda».
«Jóndeý-qaıta qalpyna keltirý jumystarynyń jáne óndiristi qaıta jandandyrýdyń stsenarııi boıynsha eki nusqa túzildi. Optımıstik stsenarıı iske assa, «Qashaǵan» ken ornyndaǵy munaı óndirý 2016 jyldyń І-shi jartysynda bastaý alady. Al ekinshi stsenarııge sáıkes, ony tek 2016 jyldyń ІІ jartysynda ǵana kútýge bolady. Biraq málimetter áli naqtylanatyn bolady» dedi Uzaqbaı Qarabalın.
***
« Egemen Qazaqstannyń » jazýynsha, Memleket basshysy eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń ózekti máseleleri jóninde keńes ótkizdi. Keńeske Premer-Mınıstr K.Másimov, Prezıdent Ákimshiliginiń Basshysy N.Nyǵmatýlın jáne Prezıdenttiń kómekshisi E.Orynbaev qatysty.
Keńeske qatysýshylar bıylǵy 7 aıdaǵy eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylaryn, Qazaqstannyń álemdegi damyǵan 30 memlekettiń qataryna kirýin qamtamasyz etý jónindegi sharalardyń júzege asyrylý barysyn, sondaı-aq, aldaǵy kezeńge arnalǵan basymdyǵy bar mindetterdi qarady.
Nursultan Nazarbaev ekonomıka men áleýmettik salanyń negizgi máselelerine arnalǵan keńeıtilgen Úkimet otyrysyn ótkizý qajettigin atap ótti.
Sonymen qatar, Ýkraınadaǵy ishki saıası ahýaldyń jáne sonymen baılanysty halyqaralyq oqıǵalardyń otandyq ekonomıkanyń damýyna yqpal etý yqtımaldyǵynyń túrli aspektileri talqylandy.
Keńes qorytyndysy boıynsha Memleket basshysy birqatar naqty tapsyrmalar berdi. Maqala « Basymdyqqa ıe mindetter baǵdary » degen taqyryppen berilgen.
Qazaqstan temirjoldary jelisiniń qalyptasýy 1904 jyly alǵashqy Orynbor - Tashkent transqazaqstandyq magıstraliniń soltústik bóligi boıynsha poıyzdar qozǵalysynyń ashylýynan bastaldy, dep jazady Egemen Qazaqstan » búgingi sanyndaǵy « Qazaqstannyń bolat jol magıstraldaryna - 110 jyl » atty maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, salynǵan jeli soltústik batystaǵy Reseı shekarasynan ońtústiktegi Ózbekstanmen shekaraǵa deıin 1668 shaqyrymǵa sozylǵan alǵashqy transqazaqstandyq magıstral boldy.
Jyldar bıiginen qarasań, bolat magıstraldardyń alǵashqy qurylysshylarynyń eńbek erligin tereńirek sezinesiń, olar qýatty mehnıkalandyrý quraldarynsyz qurylys jumystarynyń orasan zor kólemin oryndady. Qurylys basyna materıaldardy, sýdy jáne adamdardy tasymaldaý úshin kólik-arbalar qoldanyldy. Keıbir kezeńderde qurylysqa 50 myńǵa jýyq adam qatysty.
«Temirjol jelisi boıynda Aqtóbe, Oral, Túrkistan, Qyzylorda, Aral jáne t.b. qalalar men ónerkásip ortalyqtary boı kóterdi» deı kele maqalada Qazaqstannyń temir jolynyń damý dyldary kezeń-kezeńimen egjeı-tegjeıli jazylǵan.
Maqala avtory «Qazaqstan temir joly» UK» AQ prezıdenti Asqar Mamın taldaýyn qorytyndylaı kele, "Elbasy qoıǵan strategııalyq maqsattarǵa sáıkes «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy ishki kommýnıkatsııalar men logıstıkalyq tizbekterdi tıimdi qamtamasyz etý, elimizdiń eksporttyq jáne tranzıttik áleýetin iske asyrý arqyly ekonomıkanyń básekege qabilettiligin arttyra otyryp, damýdyń joǵary dınamıkasyn saqtaıdy dep sendirgim keledi», - deıdi.
***
« Kazahstanskaıa pravda » gazetiniń jazýynsha, AQSh pen Ulybrıtanııa ǵalymdary qus jumyrtqasynyń qabyǵy kún sáýlesinen qorǵaıtynyn dáleldep shyǵarǵan. Qabyqtyń túsi men qalyńdyǵy qorshaǵan ortanyń ózgerýine baılanysty ishindegi uryqty qorǵaý úshin ózgerip otyrady. Uıasyna kún sáýlesi týra túsetin qustardyń jumyrtqalary birshama barandaý bolady da, kún sáýlesin az ótkizedi.
«Ýltrakúlgin sáýle óte kóp az bolsa, uryq damymaı qalady, óte kóp bolsa, uryqqa zııan keledi. Al qabyq osynyń bárin rettep tur», - deıdi ǵalym Stıven Portýgal (Steven Portugal).
