Qyzylordada Tekeı batyrdyń 350 jyldyǵyna arnalǵan tarıhı-tanymdyq kesh ótti
Myń ólip, myń tirilgen halqymyzdyń tarıhı jady el Táýelsizdigi jolyndaǵy kúreste erekshe erlikterimen daralanǵan handar men batyrlardy eshqashan sanamyzdan óshirgen emes. Ultymyzdyń memleket bolyp qalyptasýy jolynda el tizginin ustaǵan handar men el qorǵaǵan batyrlardyń esimderi búgingi urpaq aldynda ulyqtalyp, nasıhattalýda.
Batyr babamyz Tekeı Qarpyquly - qazaq ultynyń memlekettigin nyǵaıtýda ólsheýsiz úles qosyp, el bıleý isindegi óziniń danalyǵynyń arqasynda Táýke hannyń bas batyryna aınalǵan. Áz Táýke hannyń tusynda bes joryq jasalsa, 1711 jylǵy shaıqasta Tekeı batyr bas qolbasshy bolady. Tekeı batyrdyń Táýke hannyń tusynda qolbasshy bolǵanyn jáne qazaqtyń ulan-ǵaıyr jerindegi shaıqastardyń kópshiligine qatysyp, el men jer úshin ter tókkenin, ulttyq batyrymyz dep dáriptep, esimin ulyqtaýǵa ábden laıyqty tulǵa ekendigi kesh barysynda sóz etildi.
Sharaǵa Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Merýert Ańsatova,«Qorqyttaný jáne ólke tarıhy» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Baqytjan Ahmetbek jáne stýdentter qatysty.
Sondaı-aq munda «Táýelsizdik tumary - Tekeı batyr!» atty kitap kórmesi uıymdastyrylyp, bıblıografııalyq sholý jasaldy.