Qyzylordada bıyl ınvestıtsııa tartý kólemi 52,2 paıyzǵa ósti

QYZYLORDA. QazAqparat – Qyzylorda oblysynda bıylǵy jyldyń alǵashqy toqsanynyń qorytyndysymen ınvestıtsııa tartý kólemi 52,2 paıyzǵa ósti, dep habarlaıdy QazAqparat oblys ákimdigine silteme jasap.

Bıylǵy jyldyń alǵashqy toqsanynda óńirde áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaı qalypty. Negizgi makrokórsetkishter boıynsha ósim qalyptasty.

Óńdeý ónerkásibi 4,6 paıyzǵa artsa, aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimi 1,7 paıyzǵa ósti.

Al ınvestıtsııalar tartý 52,2, qurylys jumystarynyń kólemi 38,7, paıdalanýǵa berilgen turǵyn úıler kólemi 2,9, saýda kólemi 2,1 paıyzǵa artty.

Jergilikti bıýdjet naqtylaý qorytyndysy negizinde ol 592 mlrd teńgege jetti.

Bul - Memleket basshysy men Úkimet kórsetken qoldaýdyń, oblys basshylyǵynyń júıeli jumysynyń nátıjesi.

Oblystyq bıýdjettiń óz kirisin 4,5 mlrd teńgege ulǵaıtý, sondaı-aq birqatar bıýdjettik baǵdarlama ákimshileri únemdegen jáne ońtaılandyrylǵan qarjyny 15,7 mlrd teńgege qysqartý, 5,3 mlrd teńge jergilikti atqarýshy organnyń memlekettik baǵaly qaǵazdar shyǵarylymyn ulǵaıtý josparlanyp otyr.

Oblystyq bıýdjetti 25,5 mlrd teńgege naqtylaý usynyldy. Bul qarjy óńirdiń ózekti máselelerin sheshýge baǵyttalmaq.

Atap aıtqanda, bilim berý, densaýlyq saqtaý, áleýmettik qamsyzdandyrýdyń aǵymdaǵy shyǵyndaryna jáne áleýmettik nysandardyń qurylysyna jumsalady.

Jylý-energetıkalyq júıeni jańǵyrtý, «Qyzylorda jylý elektr ortalyǵy» memlekettik kommýnaldyq kásipornynyń jylý energetıkalyq qondyrǵylaryn damytý jobalary qarjylandyrylady.

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi bıyl oblysta oblıgatsııalyq qaryzdar esebinen 12 áleýmettik turǵyn úı qurylysyn salý úshin memlekettik baǵaly qaǵazdar shyǵarýǵa, Qyzylorda qalasynyń sol jaǵalaýyndaǵy turǵyn úı qurylysyna jáne ınjenerlik ınfraqurylym jelilerin tartýǵa qosymsha qarjy baǵyttamaq.

Odan bólek, respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde oblysqa 39,9 mlrd teńge qarjy bólindi.

Nysanaly transfertter mektepke deıingi bilim berý uıymdary pedagogteriniń jalaqysyn ulǵaıtýǵa, «Aýylda densaýlyq saqtaý» ulttyq jobasy sheńberinde medıtsınalyq uıymdardy materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa arnalǵan.

Sondaı-aq densaýlyq saqtaý nysandarynyń qurylysyna, halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptaryna kommýnaldyq turǵyn úı qorynan turǵyn úı satyp alýǵa, kólik ınfraqurylymyn, «Aýyl – el besigi» jobasy sheńberinde aýyldyq eldi mekenderdi, sý jáne jylý jelilerin damytýǵa jumsalady.

Sondaı-aq, aımaqtyń agroónerkásip salasy turaqty damyp keledi.

Oǵan memleket tarapynan aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi qoldaý baǵytynda atqarylyp jatqan is-sharalar óz septigin tıgizdi.

Byltyr atalǵan saladaǵy jalpy ónim 178,1 mlrd teńgeni qurady. Ol aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 1,8 paıyzǵa artyq.

Tamaq ónimderin óndirý de ósim bar. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa 9,9 mlrd teńgege jetti.