Qyzylorda turǵyndary Elbasy Joldaýyna úlken úmit artady
Elbasy Joldaýynyń teledıdar arqyly tikeleı kórsetilimin tamashalaý óńirdegi barlyq mekemeler men kásiporyndarda uıymdastyryldy. Arnaıy kórsetilim aıaqtalǵannan keıin el ómirindegi mańyzdy qujat jóninde oı-pikirlerin bildirdi.
Bul oraıda Y. Jaqaev atyndaǵy qazaq kúrish ósirý ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Serikbaı Ómirzaqov «Elbasy bul Joldaýynda agroónerkásip salasyna úlken basymdyq berip otyr. Aýylsharýashylyq ónimderin tereń óńdeý arqyly Qazaqstannyń eksporttyq áleýetiniń kóterilýiniń jolyn tikeleı kórsetip, naqty tapsyrmalar berdi.
Sondaı-aq, bilim, ǵylym salasyn jaqsartý baǵytynda úlken qarjy bólinedi dedi. Árıne, Qazaqstannyń bolashaǵy berik bolyp, halqymyzdyń sapaly ómir súrýine tikeleı jol ashylatynyn aıqyndap berdi. Qoǵam úshin de jumyla jumys jasaý úshin naqty tapsyrmalar berdi.
Aıta keterligi, Joldaýdyń oryndalý barysynda bizdiń oblysta agroónerkásip salasy qarqyndy damýda. Ǵylymı jetistiktermen ınnovatsııalardyń óndiriske tezdetip engizý arqyly osyndaı kórsetkishterge jetý múmkindikteri naqty aıqyndaldy», - deıdi ol.
«Elbasynyń jyldaǵy Qazaqstan halqyna Joldaýy árbir qazaqstandyqqa, bizderge kúsh-qaırat, jiger jáne baǵyt-baǵdar berip otyrady. Osyndaı Joldaýlarynyń birinde Elbasy «Qazaqstan -2050» strategııalyq baǵdarlamasynda: «Qazaqstanda jetim balalar sany kóbeıip bara jatyr. Bul myna jahandanýdyń áseri. Buny biz boldyrmaýymyz kerek. Ár jetim bala otbasynda tárbıelený kerek, dep Úkimetke tapsyrma bergen bolatyn.
Osy tapsyrmanyń negizinde 2015 jyly Qyzylorda oblysynda jetim balalar úıi jabylyp, onyń ornyna otbasy úlgisindegi balalar aýyly ashyldy. Búgingi Joldaýdyń basty maqsaty - elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń jaqsarýy jáne árbir qazaqstandyqtyń ál-aýqatyn arttyrý mindettelip otyr. Osy maqsatta biraz mańyzdy tapsyrmalar berildi. Eger osy berilgen tapsyrmalar óz deńgeıinde oryndalsa, bizdiń elimiz odan saıyn damyp, órkenıetti elderdiń qataryna qosylyp, ilgerileı túser edi dep oılaımyn», - dedi «Atameken» balalar ortalyǵynyń dırektory Lıza Ysqaqova.