Qyzylorda oblysynyń ákimi Elızabet Tursynbaevaǵa Qurmet gramotasyn berdi
Jıynǵa oblys ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova qatysyp, jastar kontıngentin alańdatatyn negizgi máselelerdi talqylap,olardyń usynys-pikirlerin tyńdady.
Aldymen óńir basshysy jastardyń ıdeıasynan týyndaǵan birqatar jobatoptastyrylǵan kórmeni aralap kórdi. Óńir jastary ákimge «Dream liner» jobasyn, vırtýaldy nusqadaǵy «Sadaqshy» oıynyn, «Elektrondy kitaphana júıesi» jobalaryn tanystyrdy. Al Aral aýdanynan kelgen jas kásipkerdiń «Kókaral» konservilengen balyq ónimi» kópshiliktiń erekshe qyzyǵýshylyǵyn týǵyzdy.
Aımaq basshysy ıdeıaly jastardan jobalardyń tıimdiligi men onyń aıasyn keńeıtý týraly pikirlesip, óńir úshin qajetti bastamalarǵa árdaıym qoldaý baryn tilge tıek etti.
Munan keıin oblys ákimi kún tártinbindegi qoljetimdi jáne sapaly bilim berýdi qamtamasyz etý, jastardyń ǵylymı-tehnıkalyq áleýetin damytý jáne jastar arasynda kásipkerlikti damytý, startap jobalaryn qoldaý máselelerin qarady.
Otyrysqa oblys ákiminiń orynbasary Serik Ahmet, qala ákimi Ǵanıbek Qazantaev, oblystyq basqarma basshylary, qoǵamdyq uıym jetekshileri men jastar uıymynyń ókilderi, eriktiler qatysty.
Keńeıtilgen jıynda oblystyq bilim basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Baǵdat Berdáýletov qoljetimdi jáne sapaly bilim berýdi qamtamasyz etý baǵytyndaǵy negizgi basymdyqtarǵa toqtalyp, atqarylǵan jumystardy tizbeledi.
«Jas Otan» Jastar qanaty» Qyzylorda oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Medet Jorabek stýdent jastardyń jataqhana jaǵdaıy, aýyldan keletin stýdentterdi orynmen qamtý máselesin ortaǵa saldy. Ózekti usynysty sarapqa salǵan oblys ákimi ulttyq biryńǵaı testileýge qatyspaý saldarynan shekti ball jınaı almaǵan túlekterdi qaıta oqytý josparyn ázirlep, kolledjdegi jataqhana jaǵdaıyna monıtorıng júrgizý máselesine nazar aýdardy. Buǵan baılanysty tıisti sala basshylaryna bir aı merziminde naqty usynys jasaý jóninde tapsyrma júktedi.
Keńeste jastar kásipkerligin jandandyrý men startap jobalardy damytý jaıy sóz boldy. Oblystyq kásipkerlik jáne týrızm basqarmasynyń basshysy Ferdoýsı Qojabergenov jańa ıdeıalarǵa negizdelgen jobalardy qoldaý jáne kásip bastaýǵa múmkindik beretin memlekettik baǵdarlamalar átıjesine toqtaldy. Máselen, jyl basynan beri 8612 jas jumyspen qamtylsa, onyń 3805-i turaqty jumysqa ornalasty. Al, «Jas kásipker» jobasy boıynsha 123 jasqa shaǵyn nesıe berilip, 94 azamat óz kásibin ashty. Munan bólek, jańa bıznes ıdeıalardy júzege asyrýǵa 800 jasqa 200 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde granttar berildi.
Jıynda Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetiniń «Rekrýtıng ortalyǵynyń» jetekshisi Jandos Orazmahanov bıznes sektorynda jastardyń úlesin arttyrý úshin kórshiles Ózbekstannyń tájirıbesin zerttep, ony iske asyrý qajettigin usynys retinde joldady. Sonymen birge kásipker jastardy oqytý jáne startap jobalarǵa ınvestor tartý máselesin kóterdi.
Syr maqtanyshtary Muhtar Nııazov pen Elızabet Tursynbaeva memleket tarapynan jastardy qoldaý sharalarynyń qarqyny joǵary ekenin tilge tıek etti.
Jıyn barysynda oblys ákimi túrli baǵyttar boıynsha qyzmet etip júrgen jastardyń oıyn tyńdap, ashyq pikirlesti. «Jyly júrek jastar» qoǵamdyq birlestiginiń jetekshisi Saǵatbek Qýanyshbaıuly múmkindigi shekteýli jastardyń qoǵamdyq oryndarynda erkin qozǵalýy, pandýs máselesin kóterdi. Al ІT salasynyń mamany Evgenıı Demıdenko jastardyń qarjylyq saýattylyǵyn kóterý, kıberbýllıng máselelerine toqtaldy. Al, «Kitap qurttary» jas oqyrmandar klýbynyń jetekshisi Talǵat Meńdibaev gýmanıtarlyq baǵyttaǵy 100 kitap jobasy aıasynda jańa týyndylardy jastarǵa oqytý, otbasylar arasynda kitap oqý saıystaryn uıymdastyryp, qala aýmaǵynda kitap buryshtaryn qoıý qajettigin atap ótti. «Aslan Films Orda» kınostýdııasynyń dırektory Jasulan Aldabergenov aımaqtaǵy kınoındýstrııany damytý, áleýmettik rolıkterdi túsirýge qajetti arnaıy keshendi jumystardy qolǵa alýdy usyndy. Al, «Daryn» jastar syılyǵynyń laýreaty, kásibı jyrshy-termeshi Kúnsulý Túrikpen jyraýlyq dástúrdi nasıhattaý jáne jas ónerpazdardy ulttyq ónerge jeteleıtin jobalardy iske asyrýǵa shaqyrdy.
Keńeıtilgen otyrysta jastardy baspanamen qamtý máselesi tys qalmady. «Jastar resýrstyq ortalyǵy» KMM-niń dırektory Asqar Qurmash jumys jasaıtyn jastar men jas otbasylarǵa arnalǵan óńirlik turǵyn úı baǵdarlamasyn ázirleý qajettigin aıtyp, jastardyń túrli usynystary negizinde ótetin is-sharalardy jańa mazmunda ótkizý úshin josparly qadamdarǵa daıyn ekendigin jetkizdi.
Jastardyń usynys-pikirlerin saralaǵan oblys ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova basqosýda kóterilgen másele ártúrli sanattaǵy jastardyń ortaq problemasyn sheshýge múmkindik beretinin alǵa tartyp, birqatar baǵyttar boıynsha sala basshylaryna tapsyrmalar berdi.
«Búginde oblys halqynyń tórtten bir bóligin jastar quraıdy. Jıyn barysynda birqatar máseleler boıynsha ashyq pikirlerdi estidim. Jan-jaqty qarap, zerdelep, tıisti jumystardy úılestiretin bolamyz. Osy rette jastardy baspanamen qamtý baǵytynda salaǵa jetekshilik jasaıtyn orynbasaryma, oblystyq qurylys, sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasy, Qyzylorda qalasy ákimdigimen birlesip, ózge óńirler tájirıbesin zertteı otyryp, óńirlik baǵdarlama ázirleý boıynsha usynys engizýdi tapsyramyn», - dedi oblys ákimi.
Jastar keńesiniń sońynda oblys ákimi aımaq damýyna úlesin qosyp júrgen jastardy marapattap, yqylasyn bildirdi. Atap aıtqanda, Qyzylorda oblysynyń Qurmet Gramotasy Elızabet Tursynbaevaǵa tabystaldy. Oblys ákiminiń Alǵys hatymen Muhtar Nııazov, Kúnsulý Túrkpen, Evgenıı Demınenko, Saǵatbek Qýanyshbaıuly, Elena Pak jáne Álibek Іzbasarov marapattaldy. Sondaı-aq, aımaq basshysy «Jastar resýrstyq ortalyǵyna» beınekamerany tartý etti.
Shara sońynda óńir basshysy aımaqtyń belsendi jastaryna rızashylyǵyn bildirip, eńbekterin baǵalaıtyndyǵyn jetkizdi.
Aıta keteıik, jyl basynan beri ákimdik janyndaǵy «Jastar isteri jónindegi keńes» 15 jıyn ótkizip, ár túrli baǵyttaǵy 50-ge jýyq másele qaraǵan.
Eske salsaq, budan buryn Qyzylordada atom salasynyń úzdikteri marapattaldy.
