Qyzylorda oblysynda «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsynyń jeńimpazdary anyqtaldy
Búgin oblys ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova «Mereıli otbasy - 2021» ulttyq konkýrsy jeńimpazdaryn marapattady. Aımaq basshysy otbasy qundylyqtaryn berik ustanǵan áýletterge rızashylyǵyn bildirip, qurmetin jetkizdi.
«Halqymyz úshin otbasy uǵymy qashan da qasıetti de qasterli ekeni belgili. «Otan – otbasynan bastalady» degen qaǵıdat eshqashan óz mánin joıǵan emes. Rasynda, kez kelgen memlekettiń negizgi áleýeti onyń halqy jáne adamı kapıtaly.
Bıyl elimiz úshin uly qundylyq – el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy. Tuńǵysh Prezıdentimiz «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda «Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy» degen bolatyn. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń qoldaýymen memleket tarapynan otbasyna jasalyp otyrǵan erekshe qamqorlyq pen júıeli qoldaýlar árbir qazaqstandyqtyń óz bolashaǵyna degen senimin kún ótken saıyn nyǵaıta túsýde.
Búgingi «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń oblystyq kezeńinde belsendilik tanytyp, qatysqan ár otbasyǵa shynaıy alǵysymdy aıtamyn. Barshańyzdy búgingi jeńisterińizben quttyqtaı otyryp, ár shańyraqqa shattyq, baq-bereke tileımin», - dedi Gúlshara Ábdiqalyqova.
«Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń tusaýy 2014 jyly kesildi. Ana men balany qorǵaýǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamalar, kópbalaly otbasylarǵa beriletin járdemaqylar kólemi jyl saıyn artýda.
Búginde oblys halqynyń jalpy sany 821 932 bolsa, onyń ishinde 141 myńnan asa otbasy bar. Erekshe maqtanyshpen aıtýǵa turarlyq kórsetkish - 47 myńnan astam kópbalaly ananyń 2109-y – batyr analar. Aımaqta 5 myńǵa jýyq «Altyn alqa», 10 myńnan asa «Kúmis alqa» ıegeri bar.
Bıyl jetinshi ret ótkizilip otyrǵan mereıli sharaǵa qatysýǵa nıet bildirýshiler jyldan-jylǵa artyp keledi. Jeti jyldyń ishinde baıqaýǵa qatysýǵa 1500-den asa otbasy ótinim bildirdi. Bıyl oǵan oblystyń barlyq óńirinen 182 otbasy qatysty.
Saltanatty sharada aımaq basshysy Gúlshara Ábdiqalyqova «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsynyń ekinshi kezeńiniń jeńimpazdaryn marapattady.
«Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsynyń «Ónegeli otbasy» nomınatsııasymen Qyzylorda qalasynan Rsalıevter áýleti marapattalsa, qazalylyq Myrzaǵulovtar otbasyna «Rýhty otbasy» nomınatsııasy tabystaldy. Syrdarııa aýdanynan kelgen Maqpalbaevtar áýleti «Ulaǵatty otbasy» nomınatsııasyn ıelenip, araldyq Rysmaǵambetovter áýletine «Yntymaqty otbasy» nomınatsııasy buıyrdy. «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsynyń ІІІ orynyna Jalaǵash aýdanynyń Shýaqbaevtar otbasy laıyq dep tanylyp, ІІ orynmen qarmaqshylyq Qartabaevtar otbasy marapattaldy. Konkýrstyń І ornyn Jańaqorǵan aýdanynan Túkibaevtar otbasy jeńip aldy. Al, bas júlde Shıeli aýdanynyń Ábildashovtar otbasyna tabystaldy. Aıta ketý kerek, bas júlde ıeleri agronomdar áýleti.
Sharada «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsyna qatysyp júldeli oryn alǵan, ónegeli ómir jolymen erekshelengen Shyryn Ábildasheva bata berip, kórsetilgen qurmetke alǵysyn jetkizdi.
