Qyzylorda qalasynda zańsyz oıyn bıznesin júrgizgen azamat aıyppul tóleıdi
Qyzylorda qalasynda turatyn 1984 jyly týǵan azamat ótken jyldyń qańtar aıynda Panfılov kóshesinde kóp qabatty úıdiń birinshi qabatynan kelisim-shart negizinde ǵımaratty jalǵa alyp, zańsyz oıyn bıznesin bastaǵan.
«Onda qoıylǵan kompıýterlik qurylǵylarda bás tigý mólsherlemesin qabyldaýǵa (esepke alýǵa) jáne bás tigý boıynsha utys tóleýge qajetti baǵdarlamany ornatyp, býkmekerlik keńseniń kassasyn ashqan. Eki kúzetshi jáne kassır-operatordy jalaqyǵa jumysqa alǵan. Osylaısha qańtar-qazan aılary aralyǵynda qolma-qol aqshaǵa bás tigý mólsherlemesin qabyldaý arqyly utys tóleý jolymen áreket etken. Zańsyz áreket qazan aıynda áshkerelendi», - dep málim etti Qyzylorda oblysy boıynsha tergep-tekserý departamentinen.
Vedomstvo málimetinshe, Qyzylorda qalalyq №2 sotynyń sheshimimen zańsyz oıyn bıznesin júrgizgen azamat QR Qylmystyq kodeksiniń 307-baby 1-bóligimen kináli dep tanyldy. Ol 200 aılyq eseptik kórsetkish (612 600) mólsherinde aıyppulǵa tartyldy.
Eske salsaq, budan buryn Qyzylorda oblysynda jalǵan nesıe qujatymen eldi aldaǵan áıel sottaldy.
