Qytaıda nekege turý men týý kórsetkishi azaıdy

None
Фото: Andy Wong/AP
BEIJІŃ. QazAqparat - Ótken jyly Qytaıda neke qııýdyń eń tómen sany tirkeldi, bul jaǵdaı bala týý kórsetkishiniń tómendeýimen tuspa-tus kelip, úkimettiń eldegi demografııalyq daǵdarysqa qatysty alańdaýshylyǵyn týdyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat CNN-ge silteme jasap.

Qytaıdyń azamattyq ister mınıstrliginiń málimetinshe, 2022 jyly elde shamamen 6,83 mln jup úılengen. Bul 2021 jyly tirkelgen 7,63 mln nekeden shamamen 10,5% -ǵa az jáne mınıstrliktiń «neke» statıstıkasyn jarııalaı bastaǵan 1986 jyldan beri rekordtyq tómen kórsetkish.

Elde eń kóp neke 2013 jyly tirkeldi. Ol kezde 13 mln-nan astam qytaılyq jup úılendi. Bul - 2022 jylmen salystyrǵanda eki esedeı kóp.

Sondaı-aq, qytaı halqynyń sany 2022 jyly 60 jyldan astam ýaqyt ishinde alǵash ret qysqarǵany atap ótildi. Byltyr tirkelgen 1000 adamǵa shaqqanda nebári 6,77 týylý - 1949 jyly kommýnıstik Qytaı qurylǵannan bergi eń tómengi kórsetkish.

Qytaı sheneýnikteri neke sanynyń azaıýy men eldegi týý kórsetkishiniń tómendeýi arasynda tikeleı baılanys bar ekenin aıtyp otyr.

Sanaq málimetinshe, 2020 jyly eldegi azamattardyń birinshi nekege turýynyń ortasha jasy on jyl burynǵy 24,89 jaspen salystyrǵanda 28,67 jasty qurady.

Sońǵy jyldary qytaılyq sheneýnikterdiń eldegi neke men týý deńgeıiniń tómendeý tendentsııasyn keri burýǵa baǵyttalǵan kúsh-jigeri ekonomıkalyq jáne áleýmettik problemalar jaǵdaıynda ázirge nátıje bergen joq.


Сейчас читают
telegram