Qytaı qazaqtary «Qara jorǵany» da, qasıetti dombyrany da ulttyq brendke aınaldyrýdyń úlgisin tanytyp otyr
isteri búgingi qoǵam arasynda da keńinen qoldaý taýyp otyrǵanynyń ózi úlken qýanysh, ulttyq qundylyqty dáripteýdegi úlken jetistik. Óıtkeni qazirgi tańda «Qara jorǵasyz» jıyn-toıdyń sáni kelmeıtin deńgeıge de jetip qalǵandaımyz.
Rasynda, babadan qalǵan «býyn bıimen» qaýyshyp jatqan qalyń jurtshylyq ta bundaı murany jatyrqamastan-aq boıyna lezde sińirip áketip barady. Bıylǵy naýryzda respýblıkanyń túkpir-túkpirlerinde oryndalǵan osy bı toıdyń sánin barynsha asha túskenine taǵy bir márte kýá boldyq. Elimizdiń birqatar óńirlerindegi bastamashyl toptar «Qara jorǵa» bıiniń densaýlyqqa paıdalylyǵyn eskere kele, buny emdik gımnastıka retinde qoldanýdy usynsa, balabaqshadan, mektepten bastap búldirshinderge osy býyn bıin úıretýdi qolǵa alý kerektigin nasıhattap júrgender de barshylyq. Jalpy, «Qara jorǵanyń» jurt arasynda shapshań tarap, ásirese jastardyń tarapynan úlken qoldaý men qyzyǵýshylyq tanylýy jaıdan-jaı bola qoıatyn dúnıe emes. Buny uzaq ýaqyt boıy óz qundylyǵyn joǵaltyp, onymen qaıta tabysqan ulttyń uly ózegindegi úlken úılesimdilik dep baǵalaýǵa da bolady. Osy úshin, mundaı asyl qazynany ortaǵa qaıtarǵany úshin shet jurtta júrgen qalyń qazaqqa aıtar alǵys úlken.
Qytaıdaǵy qandastar bundaı mereıdi ústem qylatyn máni zor erlikti jaqynda taǵy bir márte qaıtalapty. Qytaıdyń «Táńirtaý» saıtynyń taratqan aqparatyna qaraǵanda, mamyrdyń 30-y, jeksenbi kúni Shynjańnyń Tarbaǵataı aımaǵyna qarasty Toly aýdanynda 28 ulttan (!) quralǵan 10 myń 495 (!) dombyrashy bir mezette «Keńes» kúıin shertip, Gınnestiń rekordtar kitabynan taǵy da oryn aldy. «Bul shyǵarma XIX ǵasyrda ómir súrgen qazaqtyń belgili kúıshisi Beısenbi Dónenbaıulynyń týyndysy. Toly aýdanynyń ákimshiligi uıymdastyrǵan atalmysh sharaǵa arnaıy shaqyrylǵan Dúnıejúzilik Gınness rekordtar kitabynyń Shanhaıdaǵy basqarmasynyń ýákili Nıe Jıyń Shýan, «on myń adamdyq dombyramen kúı shertýden Gınnestiń rekordtar kitabyna kirgizilgendigi týraly» kýálikti aýdan ákimi Masan Zaǵyparulynyń qolyna tabys etti», delingen bizge jetken aqparatta.
Shyndyǵynda, aspan asty elindegi 28 ult ókiline «Keńes» kúıin úıretip, ony bir mezette on myńnan astam adammen shertýdi rekordty bylaı qoıyp úlken erlikke balaýǵa ábden laıyq. Óıtkeni, bundaı bastama qazaq jerinde birneshe márte qolǵa alynǵanymen, áli kúnge dál osynshalyqty deńgeıde júzege aspaǵan bolatyn.
Ras, qazaq dalasynda myńdaǵan kúıshiniń basyn qosyp, solar arqyly bir mezette dombyranyń únin áýeletýdi armandamaǵan kúıshi, kompozıtorlar kem de kem. Bundaı dúbirge toly kúı keshin osydan 50 jyldaı buryn áıgili kúıshi Nurǵısa Tilendıev Atyraý qalasynda júzege asyrǵan eken. Onda, Atyraýdyń ortalyq stadıonynda 500 dombyrashy bir mezette qazaq kúıin quıqyljyta sharyqtatqan. Nurǵısanyń shákirti Qarshyǵa Ahmedııarov ta Almatynyń ortalyq stadıonyna 2 myń dombyrashyny jınaýdy, solardyń basyn qosý arqyly Qurmanǵazynyń «Saryarqasy» men Táttimbettiń «Saryjaılaýyn» oınatýdy armandaıdy. Al osydan biraz buryn Almaty jurtshylyǵynyń «Adaıdy» bir mezette 640 dombyrashynyń oryndaýynda tamashalaǵanyn da estigenbiz.
Jalpy, qazaq halqynyń ulttyq maqtanyshy, talaı ǵasyrlar boıy eldiń muńyn jetkizip, ǵumyrlyq serigi bolyp kelgen kıeli aspapty álem aldynda moıyndatý týraly áńgime el ishinde de birshama aıtylyp júr. Mádenıettanýshy mamandardan bastap saıasatkerlerge deıin bul máseleni tereńnen qozǵaǵan kezderi de boldy, ónerge janashyr birsypyra qaýym óz hálinshe, óz betterimen dombyrany batys pen shyǵysqa keń tanytý baǵytynda eńbek etip te jatyr. Dáripteýi durys bolsa dombyra úni jahandy jaryp shyǵar jańǵyryqqa aınalaryna zor senimmen qaraýshylar da barshylyq. Rasynda, álemde rýhanı daǵdarys keńinen órship bara jatqan kezeńde kıeli dombyranyń únin jahandyq deńgeıde ulyqtaýdan utarymyz kóp bolatyny sózsiz. Onyń ústine, adamzattyń sanasyn ýlap, janyn azdyratyn, júıkesin jastaıynan juqartatyn maǵynasyz dybystarǵa dombyrany qarsy qoıýǵa bolatynyna zııaly qazaq kámil senedi. Bul yqylym zamannan solaı bolyp keledi. Ózi kelistirip, sherte almasa da keregesine dombyrany ilip, qadirlep ustaýy sonyń bir belgisi ispettes. «Qara dombyranyń qasıetin túsinbegen adam qazaqtyń janyn uǵyp jarytpas» degen eken Baýyrjan Momyshuly. Sondyqtan da álemge qazaqty tanytý úshin aldymen dombyrany tanytsaq utarymyz da molaıa túsetin sekildi kórinedi.
Baspasózge jarııalanǵan bir suhbatynda mádenıettanýshy Erlan Saırov myrza dombyraǵa qatysty másele kóterip: «kúlli kóne túrkilerge ortaq sanalatyn ulttyq aspaptardy Sibir halyqtary menshiktep, ıÝneskoǵa «bizdiń muramyz» dep kirgizip jibergen. Qoǵamdaǵy osyndaı úrdisti baqylaı otyryp, biz de kıeli dombyrany, dombyramen baılanysty terme, aıtys tárizdi ónerimizdi ıÝNESKO kóleminde moıyndatyp, ony halyqaralyq dárejedegi «mádenı muramyz ári ulttyq aspabymyz» retinde tirketýge talpynyp jatyrmyz», degen eken.
Bul óte quptarlyq jaıt. Alaıda, álemge moıyndatýdyń, asyl muramyzdy ıÝNESKO-ǵa tirketýdiń budan ba quptarlyq talpynysyn Qytaıdaǵy aǵaıyn tanytyp otyr. Endeshe Qazaqstandaǵy mádenıettanýshy, ulttyq murany qorǵaýshylarǵa, saf ónerdi qoldaýshylarǵa bundaı erlikti Qazaq jerinde taǵy bir márte qaıtalaý úlesi qalyp turǵan tárizdi.
