Qyrǵyzstanda Naýryz meıramy qalaı toılanady

BІShKEK. QazAqparat – Naýryz meıramy jer betindegi eń kóne merekelerdiń biri jáne Qyrǵyzstan halqy úshin mańyzdy ári súıikti mereke. Ol Qyrǵyzstanda resmı túrde 21 naýryzda kóktemgi kún men túnniń teńelý kúninde, 1991 jyly «Noorýz halyq merekesi kúnin belgileý týraly» QR Zańynyń qabyldanýymen toılana bastady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Kóktemniń ulyq merekesi qarsańynda qaryzdy óteý, aǵaıyn-týys, dos-jaranmen aradaǵy ókpe-renishti keshirý, keler jyldyń amandyqpen, molshylyqpen bastalýyn tileý ádetke aınalǵan. Bul kúni qyrǵyz halqy úılerin retke keltirip, arsha tútinimen alastap, ulttyq taǵamdarmen merekelik dastarhan jaıady.

Ejelden Qyrǵyzstanda naýryzdyń 20-nan 21-ne qaraǵan túni óngen bıdaıdan (arpa, tary) «súmólek» dep atalatyn merekelik dastarhannyń negizgi taǵamy daıyndalady, oǵan azdap un, ósimdik maıy, sondaı-aq hosh ıis úshin keptirilgen jemister qosylady. «Súmólek» taǵamy dárýmenderge, mıkroelementterge jáne antıoksıdanttarǵa baı.

Taǵamnyń daıyndalý protsesi de erekshe, oǵan birneshe otbasy - týystar, jaqyn dostar, kórshiler qatysady, bul olardyń arasyndaǵy qarym-qatynasty nyǵaıtýǵa áser etedi. Taǵam daıyndalyp jatqanda, aýlada túni boıy halyq ánderi, ańyz áńgimeler, izgi tilekter de aıtylyp, bı bılenedi.

Dástúr boıynsha, mereke kúni tańerteń el astanasynyń ortalyq Ala-Too alańynda jáne oblys ortalyqtarynda otandyq estrada juldyzdarynyń qatysýymen túrli-tústi teatrlandyrylǵan qoıylymdar men kontserttik baǵdarlamalar ótedi. Qalanyń barlyq aýdandarynda merekelik dastarhandar, jarystar, ulttyq oıyndar, túrli sporttyq jarystar uıymdastyrylady.

Ortalyq Azııa men Taıaý Shyǵystyń kóptegen halyqtary sııaqty qyrǵyzdar úshin de Naýryz – ata-babasynyń baǵa jetpes murasy, asyl dástúr men ádet-ǵuryptyń sımvoly. Bul kóktemniń kelýin, aınaladaǵy barlyq tirshiliktiń oıanyp, jańa ómir kezeńiniń bastalýyn beıneleıtin beıbitshilik pen kelisimniń, dostyq pen berekeniń merekesi.