Qyrǵyzstan sarapshylary Qazaqstandaǵy saılaýǵa qatysty pikir bildirdi
Qyrǵyzstan sarapshysy Sheradıl Baktygýlov Qazaqstandaǵy saılaýda demokratııa qaǵıdasy saqtalǵanyn alǵa tartyp otyr.
«Qazaqstanda byltyr maýsym aıynda Konstıtýtsııaǵa qatysty referendým uıymdastyryldy, al kúzde Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentin kezekten tys saılaý ótti. Sonymen qatar, 2023 jyldyń qańtarynda Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń quramy jańardy. Jańa proportsıonaldy-majorıtarlyq júıe boıynsha Májilistiń jáne máslıhattar depýtattaryn saılaý saıası ári ekonomıkalyq reformalardyń jalǵasy boldy. Bul turǵyda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Jańa Qazaqstan» dep jarııalanǵan ıdeıasy aıasynda aıtqan edi. Bul shyn máninde «halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdaty baǵytynda mańyzdy qadam bolyp otyr. Jalpy, Qazaqstandaǵy saılaý protsesi demokratııa qaǵıdasyna saı ótti. Saılaýshylardyń qatysý deńgeıi elde bolyp jatqan oqıǵalardyń shynaıy beınesin kórsetti. Halyqtyń saılaýǵa qatysý kórsetkishiniń aıtarlyqtaı joǵary bolmaýy máselesine toqtalsaq, eldegi keıingi eki-úsh aı saıyn ótken saılaý, kúrdeli saıası oqıǵalar saılaýshylardy birshama jalyqtyrýp jiberýi múmkin degen oıdamyn. ıAǵnı bul jaǵdaı halyqtyń saıasattan tys ekenin bildirmeıdi. Osyny qalypty protsess dep qaraý kerek. Saılaý sátti ótti dep aıta alamyz», - dedi Sh.Baktygýlov.
Saıasattanýshynyń pikirinshe, 2023 jyly Qazaqstandaǵy bılikte irgeli ózgerister bolady. Osy oraıda onda tepe-teńdik júıesin qurý, bıliktiń barlyq tarmaǵynyń arasyndaǵy ózara is-qımyl mańyzdy bolady.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń 2022 jyldyń kókteminde jarııalaǵan bastamalary mańyzdy ári aýqymdy sıpatta ekenin baıqaýǵa bolady. Bul bastalamalar aýqymy men yqpaly jaǵynan bılik júıesin shynymen ózgertedi. Sodan beri Qazaqstanda ilgerileý bar. Bul turǵyda sýperprezıdenttik basqarý formasynan kúshti Parlamenti bar prezıdenttik respýblıkaǵa kóshý eskerilgen. Endi negizgi jaǵdaı qoǵamnyń da, memlekettiń de ózara is-qımylynyń jańa tártibine baılanysty bolmaq. Osy oraıda ár depýtattyń áreketi, saýatty bolýy, quzyreti, shydamdylyǵy mańyzdy ról atqarady. Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Parlamentiniń jumysy qyza túsedi. ıAǵnı el halqynyń talabyn oryndaý maqsatynda Parlamenttegi talqylaýlar jan-jaqty qamtylyp, eldegi saıası ómir jandana túsedi degen oıdamyn», - dedi sarapshy.
Budan bólek, «Oı Ordo» sarapshylyq bastamalar ortalyǵynyń dırektory, qyrǵyz saıasattanýshy Igor Shestakov Qazaqstandaǵy Májilis depýtattaryn saılaý naýqanyna qatysty pikir bildirdi.
«Saılaý aldyndaǵy protseske azamattar keńinen tartyldy. Bul rette áleýmettik jelilerde de qarqyndy talqylaý boldy. Usynylǵan model búginde Qazaqstanda bolyp jatqan saıası ózgeristerge ońtaıly yqpal etti. Bir mandatty saılaý okrýgteriniń paıda bolýy ózara básekege alyp keldi. Osy oraıda úmitkerler arasynda báseke jandanyp, buryn bolǵan saıası baǵyttaǵy júıe qaıta qurylymdaýdan ótti», - dedi saıasattanýshy.
I.Shestakovtyń paıymynsha, 19 naýryzda ótken saılaý Qazaqstannyń saıası tarıhynda tyń ózgeristermen erekshelenetin bolady.
«Saılaýshylardyń daýys berýge qatysýy deńgeıiniń aıtarlyqtaı joǵary bolmaýy bıliktiń saılaý aldyndaǵy úderiske aralaspaǵanyn kórsetip otyr. Saılaý protsesiniń ózi Qazaqstannyń jańa saıası kún tártibindegi tujyrymdamalyq ıdeıalaryna sáıkes keledi. Bul baǵyttaǵy bastamany byltyr kúzde ótken saılaýdan keıin jeńiske jetken QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev jarııalaǵan edi», - dedi I.Shestakov.
Eske salsaq, 19 naýryzda Qazaqstanda Májilis pen máslıhat depýtattaryn saılaý ótti.
Endi elimizde Májilis depýtattarynyń 70 paıyzy partııalyq tizim arqyly, al qalǵan 30 paıyzy – birmandatty okrýgterden saılanady. Úmitkerler saılaýǵa partııalar men úkimettik emes uıymdar atynan qatysa alady jáne ózin-ózi usynýǵa múmkindik alady.
Oblystardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń jáne astananyń máslıhattaryna depýtattardyń 50 paıyzy majorıtarly júıe boıynsha, al qalǵan 50 paıyzy – partııalyq tizimder boıynsha saılanbaq. Aýdandar men qalalardyń máslıhattaryna saılaý tolyq majorıtarlyq júıe boıynsha ótedi. Majorıtarlyq júıe – saıası partııalar emes, naqty jeke tulǵalar daýysqa túsetin ádis.
Partııalardyń Parlamentke ótýi úshin eń tómengi shegi 7 paıyzdan 5 paıyzǵa tómendetildi. Áıelder, jastar jáne erekshe muqtajdyǵy bar adamdarǵa 30% kvota saqtalady.
27 naýryz kúni Ortalyq saılaý komıssııasy QR Parlament Májilisi depýtattaryn kezekten tys saılaýynyń túpkilikti qorytyndysyn shyǵardy.
Saılaý kúni 6 366 441 adam dýys berdi.
Komıssııa málimetinshe, Májilis saılaýyna qatysqan partııalar saılaýshylar daýsyn bylaı bólisken:
1. Amanat partııasy – 53,90% nemese 3 431 510 adam daýys berdi;
2. «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq partııasy – 10,90% nemese 693 938 adam daýys berdi;
3. Respublica partııasy – 8,59% nemese 547 154 adam daýys berdi;
4. Qazaqstan halyq partııasy – 6,8% nemese 432 920 adam daýys berdi;
5. «Baıtaq» jasyldar partııasy – 2,30% nemese 146 431adam daýys berdi;
6. «Aq jol» Qazaqstan demokratııalyq partııasy – 8,41% nemese 535 139 adam daýys berdi;
7. Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııasy – 5,20% nemese 331 058 adam daýys berdi;
«Bárine qarsymyn» baǵany – 3,90% nemese 248 291 adam daýys berdi.
OSK tóraǵasy Nurlan Ábdirovtyń dereginshe, 5 jáne odan da kóp paıyz daýys jınaǵan saıası partııalardyń arasynda Májilis depýtatynyń mandattary bylaı bólindi:
1. Amanat partııasy – 40 mandat;
2. «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq partııasy – 8 mandat;
3. Respublica partııasy – 6 mandat;
4. Qazaqstan halyq partııasy – 5 mandat;
5. «Aq jol» Qazaqstan demokratııalyq partııasy – 6 mandat;
6. Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııa – 4 mandat.
Sonymen qatar, bir mandatty okrýgter boıynsha kimder Májilis depýtaty bolyp saılanǵany anyqtaldy.
Avtor: Gýlmıra Abdrahmanova
