«Qyrǵyz bıligi qandaı saıasat ustanýy múmkin» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Aıqyn» basylymy aptalyq sanynda Qyrǵyzstanda ótken saılaý barysyna saraptama júrgizdi. Basylymnyń jazýynsha, saılaýda jeńip shyqqan Almazbek Atambaev 31 jeltoqsan kúni memleket tizginin qolyna alady. Alaıda onyń qarsylastary Qamshybek Tashıev pen Adahan Madýmarov saılaý qorytyndysyna rıza emes. Tashıev tipti keıbir derekter boıynsha, Osh pen Jalalabadty jalǵastyratyn kúre joldy jaýyp tastap, ortalyq alańda sherýletip jatyr. Al Almazbek Atambaev birneshe dúrkin málimdeme jasap, AQSh-tyń áskerı bazasyn jabatynyn aıtýda. Bul maqala «Aıqyn» basylymynyń búgin shyqqan aptalyq sanynda «Qyrǵyz bıligi qandaı saıasat ustanýy múmkin» degen taqyryppen basyldy.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda álemde qalyptasyp otyrǵan ekonomıkalyq jaǵdaı men oǵan kelýi yqtımal qaýip-qaterlerge sholý jasapty. «Eger búgingi ekonomıkalyq áleýettegi súbeli úlesti ıemdenetin shıkizat baǵasy qalaı bolady degen suraq aldan shyqsa, biz buǵan da «eń kemi úsh jylda alańdaý orynsyz» dep jaýap bere edik. Munyń basty sebebi - BRIKS tobyndaǵy munaı eksporttaýshy elderdiń óz aldyna jeke kontsern quratyndyǵy»,-dep jazady basylym. Álemdik ekonomıkada qalyptasqan jaǵdaı jónindegi sarapshylardyń oı-pikirlerin «Álemdik ekonomıkanyń áleýeti qalaı?» atty maqaladan bilýge bolady.
***
«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, «Atameken» odaǵy qazaqstandyq kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaý jumysyna bilek sybana kirisken sııaqty. Uıym janynan qurylǵan qoǵamdyq keńes kásipkerdiń quqyǵyn buzý oqıǵalaryn anyqtap qana qoımaı, onyń zańdy qyzmetine zańsyz tosqaýyl qoıǵan sheneýnikterge qatysty naqty sharalar qoldanatyn bolady. Oǵan buqaralyq aqparat quraldarynyń da kómegi asa qajet. Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búgin shyqqan sanyndaǵy «Keńes kásipkerdiń quqyn qorǵaıdy» atty maqaladan keńirek bilýge bolady.
Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Ulttyq dene tárbıesi ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń bas dırektory, pedagogıka ǵylymynyń doktory, professor Merkijan Qoshaevpen bolǵan suhbatty jarııalady. Ǵalymnyń aıtýynsha, 60-70 jyldary oqý oryndarynda sportpen aınalyspaıtyn stýdentti kezdestirý múmkin emes bolatyn. Sporttyń qaı túrin alsańyz da, Qazaqstan quramasy, negizinen, stýdentterden quralatyn. Alaıda 8-shi jyldardan bastap, stýdenttik sport birte-birte qurdymǵa ketti. Nelikten? Bul týraly ǵalymnyń oı-pikirlerin «Alash aınasynyń» búgingi sanyndaǵy «Stýdentter sportynyń solǵyn tartý sebepteri» atty suhbattan bilesizder.
***
«Astana aqshamy» basylymy búgingi sanynda «Hanoıdan - Abý-Dabıge» degen maqala jarııalady. Basylymnyń habarlaýynsha, keshe Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Vetnamǵa resmı sapary aıaqtaldy. Hanoıda ótken birqatar jemisti kezdesýler ótkizgen Qazaqstan Prezıdentiniń Birkken Arab Ámirlikterine sapary bastaldy. Qazaqstan ındýstrııalyq keshen men munaı-gaz salasyn jańǵyrtý máselesinde vetnamdyq seriktesterimen birlesip jumys isteýge daıyn. Qazaqstan-Vetnam ózara is-qımylynyń perspektıvalyq baǵyttarynyń qatarynda sondaı-aq kólik jáne kommýnıkatsııa, keme qurylysy, óńdeýshi sektor, saýda, shaǵyn jáne orta bıznes, aýyl sharýashylyǵy salalary bar. Elbasynyń Vetnamǵa saparynyń qorytyndysy týraly «Astana aqshamy» basylymynan búgingi sanyna bilýge bolady.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «A ý nas deshevyı gaz, A ý vas?» atty maqala basyldy. Basylymnyń jazýynsha, kógildir otynǵa degen baǵany memlekettik retteý sharasy zańda qarystyrylǵan. Keshe Májilistiń jalpy otyrysynda turǵyndar úshin ilespe gazdy tıimdi paıdalaný jónindegi zań jobasy maquldandy. Atalmysh qujat elimizdiń energetıkalyq jáne ekologııalyq qaýipsizdigin nyǵaıtýdy kózdeıdi. Zań jobasyndaǵy basty erekshelik ol kógildir otyndy tasymaldaýdaǵy kóterme baǵany retteý tetikterin qarastyrady.
