Kúzgi jıyn-terim nátıjesi qandaı

Bıylǵy kúzgi-jıyn terim ala jazdaı tynymsyz eńbek etken dıhanshylar úshin ońaıǵa soqqan joq. Jaz boıy keıbir óńirdi aptap ystyq qyssa, kúz kelgende negizgi astyqty óńirlerde jańbyr 25 kún úzdiksiz jaýyp, egin oraǵyna kedergi keltirdi. Degenmen, Úkimet tarapynan qabyldanǵan sharalardyń arqasynda egin tolyǵymen bastyryldy. Árıne, ótken jylmen salystyrǵanda astyq sapasy tómen. Biraq, el turǵyndarynyń nannan taryqpaýyna jetkilikti, dep habarlaıdy Kazinform.

Nannan taryqpaımyz

Jalpy, bıyl aýyl sharýashylyǵy daqyldary jınalǵan alań 24 mln gektar boldy. Bul - 2022 jylmen salystyrǵanda 651,8 myń gektarǵa kóp. Onyń ishinde astyq 17,4 mln gektar alqapqa astyq sebildi. Ázirshe, aýyl sharýashylyǵy daqyldary túsiminiń qorytyndy derekteri shyqqan joq. Al qolda bar oblys ákimdikteriniń jedel aqparatyna sáıkes, respýblıka boıynsha barlyǵy 16,2 mln gektar dándi jáne dándi-burshaqty daqyldar nemese 93,5 paıyzy jınaldy. Eger daqyldar bólinisinde, onyń ishinde áleýmettik mańyzdy daqyldar bólinisinde qaraıtyn bolsaq, onda 12,8 mln gektar alqaptan bıdaı jınaldy. Ortasha ónimdilik - gektaryna 8,6 tsentnerden 10,9 mln tonna astyq bastyryldy. Ótken jyly ortasha ónimdilik - gektaryna 12,9 tsentner bolyp, 16,6 mln tonna astyq alǵan edik.

Negizgi astyqty óńirlerge keler bolsaq, Aqmola oblysynda egis alqaptary 5,4 mln gektar boldy. Onyń ishinde dándi jáne burshaqty daqyldar - 4,7 mln gektar. Ortasha ónimdilik gektaryna 6,4 tsentner bolǵanda, 3 mln tonna astyq bastyryldy. Qostanaı oblysynda egis alqaptary - 5,5 mln gektar. Óńir gektaryna 9,2 tsentnerden 3,5 mln tonna astyq aldy. Soltústik Qazaqstan oblysynda egis alqaptary - 4,4 mln gektar. Oblys dándi jáne dándi-burshaqty daqyldardy 100 paıyz jınap aldy. Ortasha ónimdilik gektaryna 11,1 tsentner bolǵanda, 3,7 mln tonna astyq bastyryldy. Al Qaraǵandy oblysynda egis alqaptary - 1,2 mln gektar, onyń ishinde dándi jáne dándi-burshaqty daqyldar - 993,2 myń gektar. Ortasha ónimdilik gektaryna 6,5 tsentner bolǵanda, 595,2 myń tonna astyq alyndy.

Buǵan deıin aıtqanymyzdaı, osy jyl fermerler úshin ońaı bolmady. Jekelegen óńirlerde kún qatty ysyp, negizgi astyq egetin óńirlerde uzaqqa sozylǵan nóser jańbyrǵa ulasty. Bul jaǵdaılar aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń ónimdiligine, olardyń sapasynyń tómendeýine aıtarlyqtaı áser etti. Nóser jańbyrdyń saldaryn barynsha azaıtý maqsatynda Úkimet mynadaı sharalar qabyldady:

Birinshi, Úkimet rezervinen Jambyl oblysynyń zardap shekken sharýalaryna qarjylyq kómek retinde 3,7 mlrd teńge bólindi.

Ekinshi, astyqty keptirý úshin lıtrine 250 teńge baǵamen 62,5 myń tonna kóleminde jeńildikti dızel otyny bólindi. Bul - naryqtan 15 paıyzǵa tómen.

Úshinshi, «Báıterek» holdınginiń qarjy ınstıtýttary taýar óndirýshilerge qatysty aıyppul sanktsııalaryn qoldanbaı kredıtter men qaryzdardy uzartýdy júzege asyryp jatyr.

Tórtinshi, sýbsıdııalar tóleý jónindegi mindettemelerdi tolyq kólemde oryndaý jóninde sharalar qabyldanady.

Munan bólek, Memleket basshysynyń zardap shekken sharýashylyqtarǵa qarjylyq jáne ózge de kómek kórsetý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda Premer-Mınıstrdiń tóraǵalyǵymen Ekonomıkany jańǵyrtý máseleleri jónindegi memlekettik komıssııanyń otyrysy ótken edi. Onda Azyq-túlik korporatsııasy jelisi boıynsha fermerler úshin ádil satyp alý baǵasy naryqtyq deńgeıde belgilendi. Forvardtyq satyp alý boıynsha 3 synypty bıdaıdyń baǵasy 120 myń teńge, 4 synypty bıdaıdyń baǵasy 105 myń teńge boldy. Mindettemelerdi oryndaý úshin aıyppul sanktsııalaryn qoldanbaı aqshalaı nemese sapanyń nasharlaǵany úshin 5 paıyz mólsherinde ótemaqy tóleı otyryp, 4-synypqa aýystyrý múmkindigi beriletin boldy. Forvardtyq satyp alý jáne taýarlyq kredıt mindettemelerin oryndaý 1 jylǵa shegerildi.

Taıaýda Úkimet otyrysynda Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov ta bıyl elimizdiń eginshileri úshin óte qıyn jyl bolǵanyn atap ótip, degenmen nannan taryqpaıtynymyzdy aıtqan edi.

«Qolaısyz aýa raıy dıqanǵa da, tehnıkaǵa da qolbaılaý boldy. Egin oraǵy uzaqqa sozylyp ketti. Elevatorlarǵa túsken bıdaıdyń 40%-ǵa jýyǵy eshqandaı klasqa jatpaıdy. Alaıda qazaqstandyqtar bıyl nannan taryqpaıdy. Ótken jyldan qalǵan qordy eskeretin bolsaq, jınalǵan ónim kólemi ishki naryqty tolyqtaı qamtamasyz etýge jetkilikti», - degen-di Álıhan Smaıylov.

Jalpy alǵanda bıyl jınalatyn astyq kóleminiń byltyrǵy jylmen salystyrǵanda kemigendigine qaramastan, kútiletin astyq ónimi Qazaqstandy nan, un jáne makaron ónimderimen tolyq qamtamasyz etýge, sondaı-aq dástúrli eksporttyq naryqtarǵa jóneltýge jetkilikti bolady.

Kúrish jetkilikti

Búginde Qyzylorda oblysy ishki naryqty 100 paıyz derlik kúrishpen qamtyp otyr. Syr boıynyń brendi sanalatyn kúrishke shetelder tarapynan da suranys joǵary. Óńir ónimin Reseı, Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan, Túrikmenstan, Ýkraına, Tájikstan, Mońǵolııa, Grýzııa, Aýǵanstan, tipti AQSh-qa da eksportqa shyǵarady. Bıyl óńir jaqsy ónim jınady. Máselen, 2018 jyly sý tapshylyǵy men aýa raıynyń qolaısyzdyǵyna qaramastan gektaryna 54,8 tsentnerden 473 myń tonna kúrish ónimi jınalǵan edi. Al bıyl da jaz aılarynda sý tapshylyǵy bolǵanyna qaramastan 503 myń tonna ónim jınalyp otyr.

«Bıylǵy vegetatsııa kezinde sý tapshylyǵy qatty sezilip, dıqandarymyzǵa ońaı soqqan joq. Degenmen, Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly men Úkimet basshysynyń qoldaýynyń arqasynda aımaqta sý tapshylyǵynyń aldyn-alý sharalary qabyldandy. Der kezinde atqarylǵan jumystardyń nátıjesinde egilgen 89 myń gektar kúrishten 503 myń tonna ónim jınalyp, orta ónim gektaryna 56,5 tsentnerdi qurady», - degen edi Qyzylorda oblysynyń ákimi Nurlybek Nálibaev.

Taıaýda «Jibek Joly» telearnasynyń «Ýáde» baǵdarlamasyna suhbat bergen Nurlybek Nálibaev óńirde kúrish alqaby qysqartylmaıtynyn aıtqan bolatyn.

«Kúrish alqabyn múldem qysqartýǵa bolmaıdy. Óıtkeni, bizdiń óńir kúrish ósirýge burynnan beıimdelgen. Jerimizdiń qunarlyǵy basqa óńirlerge qaraǵanda tómen. Basqa daqyldardyń ónimi az bolady. Buǵan deıin basqa da daqyldar ósirip kórgen. Shynymen óte qıyn. Degenmen, soǵan qaramastan egistik alqaptaryn ártaraptandyrý úshin sýdy az qajetsinetin daqyldar alqabynyń kólemin ulǵaıtyp jatyrmyz», - degen edi ol.

Kúnbaǵys tuqymyna eksporttyq kvota qashan berilmek

Bıyl ortasha ónimdiligi gektaryna 8,4 tsentnerden 1,6 mln tonna maı tuqymy jınaldy. Onyń ishinde kúnbaǵys ortasha ónimdiligi gektaryna 11,6 tsentnerden 747,5 myń tonna bastyryldy. Aıta keterligi, elimizde kúnbaǵys tuqymynyń eksportyna shekteý bar. Bul shara álemdik naryqtarda osy ónimge degen suranystyń kúrt ósýine baılanysty eksport kólemi artyp, otandyq qaıta óńdeýshiler qol jetimdi shıkizatsyz qalýyn boldyrmaý maqsatynda engizilgen. Eksporttyń kedendik baj mólsherlemesi 20 paıyzdy nemese tonnasyna 100 evro bolady. Atalǵan shara otandyq suıyq maı óndirisin arttyrýǵa, onyń baǵasyn turaqtandyrýǵa, sondaı-aq, suıyq maı eksportyn asyrýǵa múmkindik berdi.

Aıta keterligi, bıyl kúnbaǵys tuqymyna eksporttyq kvota berý josparlanyp, másele birneshe ret tıisti vedomstvoaralyq komıssııanyń qaraýyna da shyǵarylǵan edi. Alaıda qaldyqtardyń kólemi boıynsha statıstıka organdary men qaıta óńdeýshilerdiń málimetteri arasynda qaıshylyqtar bolǵandyqtan kvota bólý máselesi sheshilgen joq. Qazirgi kezde kúnbaǵys tuqymyn jınaý naýqany áli júrip jatyr. Alaıda bıylǵy aýa raıynyń qolaısyzdyǵyna baılanysty kúnbaǵys tuqymynyń jıyny jyldaǵydan eleýli az bolýy kútilip otyr. Sondyqtan, qaıta óńdeý kólemderin bıylǵy deńgeıde saqtap qalý maqsatynda kvota bólý máselesi jáne esporttyq kedendik bajdy alyp tastaý máselesi jınaý jumystary aıaqtalǵan soń muqııat zerdelenbek.

Kókónis bar, saqtaıtyn qoıma jetispeıdi

Kókónis ónimderin jınaý jumystary respýblıkanyń barlyq aımaǵynda júrgizilip jatyr. Ákimdikterdiń aldyn ala jedel aqparaty boıynsha 3,3 mln tonna kartop, 3,9 mln tonna kókónis jınaldy. Onyń ishinde qyryqqabat – 511,6 myń tonna, pııaz – 1096,3 myń tonna, sábiz – 496,2 myń tonna. Bul - aldyn ala derek. Sondyqtan bul kókónisterdiń kólemi munan da kóbirek bolýy múmkin. Al 2022 jyly 4,1 mln tonna kartop, 621 myń tonna sábiz, 1,1 mln tonna pııaz jáne 551 myń tonna qyryqqabat óndirildi. Jalpy, elimizde jyl saıyn 350-400 myń tonna pııaz, 3,5 mln tonnadaı kartop, 600 myń tonna shamasynda qyryqqabat jáne sol shamadan sábiz tutynylady.

Búginde kókónis ónimderiniń baǵasyn turaqtandyrý aıasynda óńirler aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilermen forvardtyq kelisimder jasasý arqyly maýsymaralyq kezeńge arnalǵan rezervterdi qalyptastyrý boıynsha jumystardy júrgizip jatyr. Kelisimsharttyq kólemder maýsymaralyq kezeńde saýda jelileri, áleýmettik pavılondar jáne áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalardyń menshikti saýda núkteleri arqyly bekitilgen tómen baǵamen satylady. Osylaısha, qazirgi ýaqytta 2024 jylǵy maýsymaralyq kezeńine (2024 jylǵy qańtar-sáýir aılary) 173,7 myń tonna kóleminde kókónis ónimderin jetkizýge forvardtyq sharttar jasaldy. Onyń ishinde kartop – 95,1 myń tonna, sábiz – 28,1 myń tonna, qyryqqabat – 22,2 myń tonna, pııaz – 28,3 myń tonna.

Aıta keterligi, elimizde shyǵatyn kókónis ónimderi ishki naryqty qamtamasyz etýge jetip qalady. Alaıda, óndiris kólemine qaramastan, qys-kóktem kezinde saqtaý qýatynyń tómendigine baılanysty naryqta otandyq kókónister usynysy tómendep otyr. Bul máseleni sheshý úshin kókónis qoımalaryn salý jáne jańǵyrtýdyń 2025 jylǵa deıingi keshendi jospary iske asyrylyp jatyr. Onyń aıasynda 2021-2022 jyldary jalpy saqtaý kólemi 200 myń tonnadan asatyn 37 joba iske qosyldy. 2023 jyldyń sońyna deıin 111 myń tonna ónimdi saqtaýǵa múmkindik beretin 29 jobany iske asyrý josparlanǵan. Búgingi tańda jalpy syıymdylyǵy 2 mln tonnaǵa jýyq kókónis pen jemisti saqtaıtyn 1 200-den astam obekt bar. Alaıda, bul da jetkiliksiz bolyp tur.