Kúzdegi Senat saılaýy qalyptasqan zańnamalyq dástúrge saı ótedi
Mine, osyndaı qaǵıdattyq negizde Qazaqstandaǵy Senat depýtattarynyń jartysy sońǵy ret 2008 jylǵy 4 qazanda saılanǵan bolatyn. Osy sebepti keshe QR Prezıdentiniń «2014 jylǵy 1 qazanǵa Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senaty depýtattarynyń kezekti saılaýyn taǵaıyndaý týraly» Jarlyǵy shyqqan edi. Búgin Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde Ortalyq saılaý komıssııasynyń Tóraǵasy men músheleri aldaǵy saılaý naýqanyn ótkizýge daıyndyq barysy týraly áńgimemen bólisken edi.
Ortsaılaýkom basshysy Qýandyq Turǵanqulovtyń aıtýynsha, 2008 jylǵy 4 qazanda saılanǵan senatorlar ókilettiginiń konstıtýtsııalyq merzimi aǵymdaǵy jylǵy 9 jeltoqsanda aıaqtalady. Soǵan oraı, 1 qazanda respýblıkanyń 16 óńirinde Senat depýtattyǵyna bir-bir depýtattan saılaý qarastyrylǵan.
«Senat depýtattaryn saılaý janama saılaý quqyǵy negizinde jasyryn daýys berý arqyly júzege asady. Janama saılaý quqyǵy - Parlament Senaty depýtattarynyń saılaýynda daýys berýge tek qana tańdaýshylar, ıaǵnı máslıhattar depýtattary ǵana qatysady degendi bildiredi. Osylaısha, óz kezeginde elimizdiń azamattary tikeleı saılaýda saılaǵan máslıhattar depýtattary senatorlardy saılaıdy, al olar Parlamentte óńir jurtshylyǵynyń múddelerin bildiredi», - deı kele Qýandyq Turǵanqulov mundaı saılaý dástúri álemdik tájirıbede jıi kezdesetinin atap ótti.
Máselen, Qazaqstandaǵy qos palataly Parlamenti bar álemniń 77 memleketiniń 21-inde joǵarǵy palatalar jalpyǵa birdeı saılaý arqyly quralady eken. Sonyń ishinde saılaý naýqany 12 elde - janama saılaý arqyly, 18 elde taǵaıyndaý arqyly, 26 elde joǵaryda kórsetilgen úsh nysannan úılestirý jolymen quralady.
Osy tusta qos palataly parlamenttiń artyqshylyqtary týraly da aıta ketsek. Mundaı parlamentter álemniń 195 derbes memleketiniń 78-inde bar eken. Al olardyń halqy 3 mlrd. 570 mln. adam, ıaǵnı dúnıe júzi halqynyń 55,3%-yn quraıdy. Sonymen qatar, qos palataly parlamenttik júıesi bar memleketter jalpy kólemi 91 mln. 016,9 myń sharshy shaqyrym jerdi ıelenedi, bul - Antarktıdany qospaǵanda, Jer qurlyǵynyń 67,5%-y. Budan shyǵatyn qorytyndy, adamzattyń basym kópshiligi, memleket qurylysynyń nysanyna (ýnıtarlyq nemese federatıvtik) qaramastan, parlament qurylymynda qospalatalyqqa artyqshylyq berip otyr degen sóz.
Al Qazaqstandaǵy saılaýǵa kelsek, senator retinde kandıdattardy usyný máslıhattar sessııalarynda, sondaı-aq ózin-ózi usyný tártibimen júzege asyrylady. Budan bólek, saıası partııalar men qoǵamdyq birlestikterdiń ózderiniń máslıhattardaǵy ókilderi arqyly óz kandıdattaryn usyna alý múmkindigi de barshylyq.
Senat depýtatyna kimder kandıdat bola alady?
OSK tóraǵasynyń aıtýynsha, Konstıtýtsııaǵa jáne zańnamaǵa sáıkes jasy 30-ǵa tolǵan, joǵary bilimi bar jáne jumys ótili bes jyldan kem emes, sondaı-aq sońǵy on jyl boıy elimizdiń aýmaǵynda jáne sońǵy úsh jyl boıy ózi daýysqa túsetin óńir aýmaǵynda turaqty túrde turatyn Qazaqstan azamaty Parlament Senatynyń depýtaty bola alady. Budan bólek, Parlament Senatynyń depýtattyǵyna kandıdat retinde tirkelý úshin úmitker tıisti aýmaqtyq máslıhattar depýtattarynyń keminde on paıyzynyń qoldaýyna ıe bolýy tıis. Ol úshin tıisti qoldar sanyn jınaý qajet bolmaq. Budan soń, kandıdat ıisti tártippen tirkelip, onyń Konstıtýtsııa men Saılaý týraly zańda kórsetilgen talaptarǵa sáıkestigi tekserilgennen keıin saılaý jarnasyn engizýge tıis bolady. Bıylǵy jyly jarna 299 myń 490 teńgeni qurap otyr. Budan bólek, kandıdat jáne onyń zaıyby tirkeýge deıin turǵylyqty jeri boıynsha salyq organdaryna tabysy men múlki týraly deklaratsııa tapsyrýǵa mindetti.
«2014 jylǵy 1 qazanǵa QR Parlamenti Senaty depýtattarynyń kezekti saılaýyn taǵaıyndaý týraly Prezıdent Jarlyǵynyń erejelerin iske asyrý maqsatynda Ortalyq saılaý komıssııasy osy saılaýdy ázirleý men ótkizý jónindegi negizgi is-sharalardyń Kúntizbelik josparyn bekitti. Atalǵan josparǵa sáıkes kandıdattardy usyný aǵymdaǵy jylǵy 31 tamyzǵa deıin júredi. Tirkeý 2014 jylǵy 11 qyrkúıekke deıin, al saılaý aldyndaǵy úgit 12 qyrkúıekte bastalyp, 29 qyrkúıektiń 24.00 saǵatqa deıin júrgiziledi. Daýys berýdi, daýystardy sanaýdy jáne qorytyndylardy jarııalaýdy oblystyq, Astana jáne Almaty qalalyq saılaý komıssııalary bir kún ishinde - 1 qazanda júrgizedi. Saılaýdyń sońǵy qorytyndylaryn Ortsaılaýkom 2014 jylǵy 7 qazannan keshiktirmeı anyqtaýy qajet», - deıdi Qýandyq Turǵanqulov.
OSK tóraǵasynyń sózine qaraǵanda, Senat depýtattyǵyna kandıdattardyń úgit naýqanyn qarjylandyrý eki jolmen júzege asady. Onyń birinshisi - memlekettiń respýblıkalyq bıýdjetten beriletin kepili. «Respýblıkalyq bıýdjetten biz kandıdattyń telearnadan 15 mınýt, radıodan 10 mınýt sóz sóıleýin, merzimdi baspasózden eki maqalasynyń shyǵýyn, tańdaýshylarmen kezdesý úshin zaldy jalǵa alý aqysyn jáne tıpografııalyq-plakattyq ónimderdi shyǵarýdy qamtamasyz etemiz, kólik shyǵyndaryn da kóteremiz», - dedi Qýandyq Turǵanqulov. Onyń aıtýynsha, bul shamamen 300 myń teńgeni quraıdy jáne bul úgit jumystaryn júrgizýdiń eń tómengi shyǵyn deńgeıin qamtıdy. Bul rette OSK tóraǵasy saılaýdyń óńirlerde ótetinin aıta kele, barlyq úgit jumystary aımaqtarda júzege asatynyn, sondyqtan da, oblystyq saılaý komıssııalary oblystyq, óńirlik BAQ-pen kelisimsharttarǵa otyratynyn atap ótti.
«Ekinshi qarjylandyrý joly - kandıdattyń jeke saılaý qory arqyly júzege asyrylýy múmkin. Saılaý qory da eki kózden quralady, onyń biri kandıdattyń jeke qarajaty bolsa, ekinshisi zańdy jáne jeke tulǵalardyń qoldaý qarajattary. Bul shamamen 14 mln. teńgeni quraıdy. Bul qarajatty kandıdat zańnama aıasynda óziniń úgit jumystaryn kúsheıtý úshin jumsaı alady», - dep atap ótti Q. Turǵanqulov. Toqtala ketetin jaıt, Senat depýtattarynyń saılaýyn ótkizýge respýblıkalyq bıýdjetten barlyǵy 136 mıllıon teńge bólingen.
Budan bólek, jurtshylyqty neǵurlym tolyq aqparattandyrý maqsatynda Ortalyq saılaý komıssııasynyń tapsyrysy boıynsha aldaǵy saılaýǵa arnalǵan aqparattyq beıne- jáne dybysrolıkter ázirlengen. Sonymen qatar barlyq oblys ortalyqtarynda, Astana jáne Almaty qalalarynda aqparattyq bılbordtar ornalastyrylady. Sondaı-aq Qýandyq Turǵanqulov saılaýdy ázirleý men ótkizý kezeńinde turaqty jumys jasaıtyn Ortsaılaýkom baspasóz-ortalyǵynyń ashylýy týraly habardar etti.