Kúı atasy Qurmanǵazy qaı jyly týǵan
M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Jánibek Ismýrzınniń aıtýynsha, kezinde atyraýlyq ólketanýshy Maqsat Joljan Astrahan muraǵatynda saqtalǵan qujattar negizinde Qurmanǵazynyń 1823 jyly dúnıege kelip, 1896 jyly ómirden ótkendigin dáleldegen bolatyn.
«Maqsat Joljan óz tujyrymyn ǵylymı turǵyda negizdep, dáıektegen edi. Bul týraly «Qurmanǵazy» atty kitapta tolyq jazylǵan», dedi J.Ismýrzın.
Shyndyǵynda da 1998 jyly Almatydaǵy «Qazaq entsıklopedııasy» baspasynyń bas redaktory, akademık Ábdimálik Nysanbaevtyń bastaýymen jaryq kórgen «Qurmanǵazy» atty entsıklopedııalyq jınaqta tarıhshy-ólketanýshy M.Joljannyń jáne basqa avtorlardyń maqalalary basylǵan.
M.Joljan óz maqalasynda Qurmanǵazynyń týǵan jyly 1806 da, 1816 da, 1818 de emestigin dáleldep jazady.
«...bir aptaǵa Astrahan oblystyq arhıvine bardym. I.Kenjalıev teksergen 203-qordan 37 isti tańdap alyp, qaıta qaradym», deıdi M.Joljan.
Ólketanýshy 1882 jyly Astrahan oblysyna qarasty Krasnoıar túrmesinde otyrǵan Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń esimi tusynan onyń ultyn, sottalý sebebin, úkimin, jaza merzimin, jasyn kórsetetin derek tapqan. (AOGA, 203-qor, 629-is, 21,31 paraqtar). Sonda Qurmanǵazy 1882 jyly 59 jasta dep kórsetilgen (1882-59=1823). Endeshe, Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly 1823 jyly dúnıege kelgen. Uly kúıshiniń qulpytasynda onyń 73 jas ómir súrgeni jazylǵany belgili. Olaı bolsa, 1823+73=1896. Sóıtip, arhıvtik derekter boıynsha Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly 1823 jyly týyp, 1896 jyly qaıtys bolǵan.
Atalmysh kitapta sarapshylyq komıssııanyń qorytyndysy da keltirilgen.
«QR UǴA M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty halyq kompozıtory Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń týǵan-ólgen jylyna qatysty sarapshylyq komıssııanyń qorytyndysyn habarlaıdy.
Arhıv derekteri men zertteýshiler M.Joljanov, Q.Jumalıevtiń, I.Kenjalıevtiń, U.Rahmatýllınniń pikirlerin muqııat saraptaı otyryp, sarapshylyq komıssııa halyq kompozıtory Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly 1823 jyly týyp, 1896 jyly dúnıe salǵan degen qorytyndyǵa keldi. Mundaı toqtamǵa kelýge, ásirese, Astrahan oblystyq arhıvinen tabylǵan qujattar bultartpas dálel bola alady.
Sarapshylar komıssııasynyń músheleri:
Erzakovıch B.G. - ónertaný ǵylymynyń doktory, QR UǴA-nyń korrespondent-múshesi.
Qasqabasov S.A. - fılologııa ǵylymynyń doktory, QR UǴA-nyń korrespondent-múshesi.
Qaraqulov B.I. - ónertaný ǵylymynyń doktory.
Seıdimbek A.S. - fılologııa ǵylymynyń kandıdaty». Bul týraly 1996 jyly qyrkúıek aıynda buqaralyq aqparat quraldarynda habarlanǵan edi.
Qurmanǵazynyń 200 jyldyǵyn bıyl ótkizemiz deý asyǵystyq ekendigi jóninde Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Esqaırat Haıdarov ta óz pikirin bildirdi.
Onyń sózine qaraǵanda, Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly - álemdik mýzyka óneriniń klassıkteri Bah, Motsart, Bethoven sekildi tulǵalarmen qatar turatyn qazaqtyń uly kompozıtory.
«Qazaqtyń aspapty mýzyka óneriniń kórnekti ókili Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń 200 jyldyq mereıtoıynyń ıÝNESKO kóleminde toılanýy óte oryndy. Qazaq ónerin, mýzykasyn álemge tanytýda tolyqtaı qoldaýǵa turatyn quptarlyq is dep esepteımin. Alaıda uly kompozıtordyń mereıtoıyn bıyl toılaýdy kózdegen bastamashylar asyǵystyq tanytqan sııaqty. Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń týǵan jylyna baılanysty ártúrli derekter bar. Olarda kúıshiniń týǵan jyly retinde 1806, 1818, 1823 jyldar kórsetilgen. Zertteýshi-ǵalymdar M.Joljanov, Q.Jumalıev, I.Kenjalıevterdiń eńbekterinde kúıshi Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń 1823 jyly týǵany dáleldengen. Al 2013 jyly Astrahanda uly kúıshiniń 190 jyldyǵy atalyp ótilgen. Osy jaǵdaılardy eskere kelgende, Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń 200 jyldyq mereıtoıynyń bıyl resmı túrde toılanýy erte dep oılaımyn. Bul másele ǵalymdar tarapynan áli de zertteýdi qajet etedi», dedi E.Haıdarov.
Bul másele jóninde óner qaıratkerleri ne deıdi?
«Qurmanǵazynyń týǵan jylyndaǵy túrli derekterge baılanysty onyń 175 jyldyǵy kezinde Atyraý oblysynda birneshe ret toılandy. Bıyl osy qatelik qaıtalanǵaly otyr. ıÝNESKO aıasynda ótkizýdi, árıne, qoldaımyz, áıtse de oǵan asyǵyp-aptyqpaı, bes jyl ázirlenip, joǵary deńgeıde uıymdastyrýǵa bolady ǵoı. 2018 jyly Batys Qazaqstan oblysynda da Qurmanǵazynyń mereıtoıy atalyp ótilmekshi. Sonyń ishinde Bókeı ordasy aýdanynda dombyrashylar arasynda respýblıkalyq baıqaý bolmaqshy. Osyndaı sharalar kezinde Qurmanǵazynyń 200 emes, 195 jyldyǵy ekendigin eskereıik», dedi «QazAqparat» tilshisine belgili batysqazaqstandyq dombyrashy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Ermek Qazıev.
Aıta keteıik, 1996 jyly Qurmanǵazynyń qaıtys bolýynyń 100 jyldyǵyna oraı Astrahan oblysy Volodar aýdanyndaǵy kúıshi jerlengen jerge kesene ornatylyp, onyń ashylýyna Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaev qatysty. 2008 jyly Astrahanda kúıshi eskertkishi boı kóterdi. Al 2013 jyly Astrahanda Qurmanǵazynyń 190 jyldyǵy atalyp ótkenin «QazAqparat» ta jazǵan bolatyn.
Endeshe, arada bes jyl ótkende, birden 200 jylǵa sekirsek, bul basqany aıtpaǵanda, qazaqtyń uly kúıshisin qasterlep otyrǵan astrahandyqtar aldynda da uıat bolar edi.
