Qurylysshylar odaǵynyń basshysy bazalyq stavkany 10% deıin túsirýdi usyndy
«Byltyrdan beri Ulttyq banktiń stavkasy - 16,75 paıyz, al ekinshi deńgeıdegi bankterdiń halyqqa berip jatqan depozıtteri 17 paıyz bolyp otyr. Osy qarajat aınalymy naryqtan bankterge túsip jatyr. Bir sózben aıtqanda, aınalymda aqsha óte az. Óıtkeni depozıtterdiń kóp bolýyna baılanysty aınalymdaǵy aqshany kóptep sheship alyp jatyr. ıAǵnı, búginde bıznespen aınalysý tıimsiz bolyp ketti. Óıtkeni depozıttiń mólsherlemesi 17 paıyz bolýy aqshany jaı ǵana bankke salyp qoıyp, passıvti áreketpen, kásipkerlikpen aınalyspaı-aq ómir súrýge múmkindik beredi. Al ekonomıka degenimiz – kásipkerlik. Bankterdiń shaǵyn jáne orta bıznesti qarjylandyrmaı otyrǵany da osydan. Óıtkeni aqsha kólemi az. Osynyń saldarynan satyp alý qabileti de tómendep tur. 2022 jyldyń birinshi toqsanynda qazirgiden 2 ese kóp kelisim jasalǵan. Al bıylǵy birinshi toqsanda bar bolǵany 72 myń kelisim jasalǵan. Bul qarqynmen kete bersek, bir jylda 280 myń ǵana kelisim bekitiledi. Byltyr bir jylda 465 myń kelisim bolǵan», - dedi kásipker.
Onyń aıtýnysha, ıpotekalyq baǵdarlamalardyń joqtyǵy, aqsha massasynyń azdyǵynan, adamdardyń tólem qabiletiniń tómendiginen osyndaı jaǵdaı qalyptasqan.
«Mysaly, týystaryńyzdyń, ózińizdiń baspana satyp alatyn múmkindigińiz bar ma? Sizderde ondaı múmkindik joq. Óıtkeni baǵdarlama joq. Osylaısha qandaı da bir ǵajaıypty kútip uzaq júre berýińiz múmkin. Biraq ǵajaıyptyń bolatyn túri joq. Eń qyzyǵy jastyq shaǵyńyzdy kútýge jumsaısyzdar. Sondyqtan biz Úkimetke Ulttyq banktiń mólsherlemesin qaıta qaraý kerek degen ótinish joldap otyrmyz. 2013 jyly mólsherleme 5,5 paıyz bolatyn. Tym bolmaǵanda qazirgi mólsherlemeni 10 paıyzǵa deıin túsirý kerek. Sonda bankter kásipkerlerge nesıe berip, bıznesti qarjylandyra alatyn edi. Ekonomıka sonda ǵana jandanady. Qazir ekinshi deńgeıli bankter usynyp jurgen ıpotekalar da azamattarǵa qoljetimdi bolar edi. Qurylys kólemin qarasaq, 60 paıyzǵa deıin túsip ketken», - dedi Talǵat Erǵalıev.
Aıtýynsha, qazir qurylys salasynda jumyssyzdyq beleń alyp barady.
«Shamamyz kelgeninshe tejep otyrmyz. Qarapaıym qurylysshylardyń 20 paıyzdaıy jumyssyz qaldy. Olardyń jumysy bar, biraq turaqty emes. Birde bar, birde joq. Jumyssyzdyqtan basqa 2008 jyldaǵy sııaqty «saqaldy» qurylystar kóbeııýi múmkin. Óıtkeni úleskerler máselesi aldymyzdan shyǵady. Jergilikti ákimdiktiń málimeti boıynsha, qazir 32 úıdiń qurylysy qaýipti jaǵdaı tur. Búgin ekonomıkaǵa aqsha quımasa, sonyń bári «saqaldy» qurylysqa aınalady. Adamdar salǵan aqshasyn qaıt sheship ala bastaıdy. 32 úı degen 4800 úlesker degen sóz. Keıin bıýdjetten 150 mlrd teńge shyǵyndaýǵa májbúr bolamyz. Astana eldegi qurylystyń 20 paıyzyn alyp jatyr. Respýblıka boıynsha 15 mln sharshy metr baspana salyp jatsaq, Astanaǵa 3 mln sharshy metr tıesili. Jaǵdaı osy qalpy kete berse, Astananyń ózine ǵana 760 mlrd teńge aqsha quıýymyz kerek bolady. Jazǵa deıin ahýaldy ózgertpesek, keıin taǵy osyndaı aqsha jumsaýymyz kerek bolady. Sonda 1,5 trln teńge shyǵyndaımyz. Odan da qazirden bastap ekonomıkaǵa 1 trln teńge quıý ońaı. Sol arqyly ekonomıkany jandandyra alar edik», - dedi Qurylysshylar odaǵynyń tóraǵasy.
