«Qurylysqa qatań qadaǵalaý qajet» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi memlekettik áleýmettik tapsyrys salasynda ýákiletti organ bolyp anyqtaldy. Endi áleýmettik tapsyrys negizinde ÚEU-lar men memlekettiń ózara is-qımyl júıesiniń naqty reglamenti bar jáne memlekettik organdardyń jaýapkershiligi birqatar ósti dep aıtýǵa bolady. Soǵan tolyq negiz bar. Bul máseleler keshe elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada Mádenıet jáne aqparat mınıstri Darhan Myńbaıdyń tóraǵalyǵymen ótken Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń janyndaǵy Úkimettik emes uıymdarmen ózara is-qımyl jónindegi úılestirý keńesiniń otyrysynda aıtyldy. Prezıdent Ákimshiliginiń, Premer-Mınıstr Keńsesiniń, áleýmettik blog mınıstrlikteri men elimizdiń iri ÚEU ókilderi, Parlament Májilisiniń depýtattary qatysqan jıynda kóterilgen osy jáne ózge de máseleler «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Ózara is-qımyl - mańyzdy baǵyt» atty maqalada.
Londondaǵy Olımpıada oıyndary 2012 jyly 27 shilde men 12 tamyz aralyǵynda ótedi. Uıymdastyrý komıtetiniń aqparaty boıynsha, baıraqty básekege álemniń 205 elinen 12 500-den astam sportshy men jattyqtyrýshy qatysqaly otyr.London Olımpıadasynda sporttyń 39 túri boıynsha 302 medal jıyntyǵy sarapqa salynady. Qazaqstan atalmysh básekede kem degende 3 altyn medal, al barlyǵy 13 medal qanjyǵalaýdy josparlap otyr. Bul máseleler keshe Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen selektorlyq rejimdegi Úkimet otyrysynda kóterildi jáne «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Qurylysqa qatań qadaǵalaý qajet» atty taqyryppen jaryq kórdi.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, qyrǵyzdar qarajatqa zárý. Sondyqtan da el bıligi úılenetin jastardyń toıyna ketetin shyǵyn men qalyńdyqqa tólenetin qalyńmal kólemin qysqartýdy qolǵa aldy. Tipti ony zań júzinde bekitpek. Máselen toı shyǵyny - 1 myń 100 júz AQSh dollary jáne 4 qoı, 2 orama maqta. Osy mólsherden aspaýy qajet. Sondaı-aq, qymbat kólikter jaldaýǵa tyıym salynady. Bola qalǵannyń ózinde 4 kólikten aspaǵany jón. Munyń barlyǵyn qyrǵyz bıligi nelikten qolǵa alyp otyr. Bul saýaldyń jaýabyn «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Toıǵa toqtam salmaqshy» atty maqaladan oqyńyzdar.
Sondaı-aq osy basylym betinde «Qazaqstan - órkenıetaralyq dıalogtyń bastamashysy» atty taqyrypta Parlament Senatynyń tóraǵasy Qaırat Mámımen suhbat jarııalaǵan. Onda spıker jýyrda elimizde uıymdastyrylǵaly otyrǵan Álemdik jáne dástúrli dinderdiń sezi men onyń mán-maǵynasy jáne jalpy din men onyń adamzat damýyndaǵy róli, bul baǵytta Qazaqstan júrgizip otyrǵan memlekettik saıasat sııaqty ózge de keń aýqymdy máselelerge qatysty oılarymen bólisedi.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Sımvoldardyń mánine úńilip kórdińiz be?» atty maqala jarııalap, kókeıkesti másele kóterdi. Basylymnyń jazýynsha, memlekettik rámizderdi qorlaý - tutas memleketti, qalyń halyqty qorlaý degen sóz. Buǵan jáı ákimshilik, qylmystyq quqyqbuzýshylyq qana emes, saıası qylmys dep qaraý kerek shyǵar. Óıtkeni memlekettik rámizderdi baıqamaı emes, qasaqana mazaq etetinder qanyńyzdy qaraıtady. «Memlekettik rámizder óte mańyzdy saıası sımvol bolyp esepteledi. Aınalyp kelgende, ondaı bassyzdyqtardyń túbi saıası máselege ulasady. Al tarıhta saıası sımvoldardy qorlaǵany úshin talaı teketires pen úlken aıqaı-shý, bitispes daı-damaılar bolǵany málim»,-dep jazady basylym.
***
Elimizdiń ońtústik óńirleri kóktemi egis jumystaryna kirisip ketti. Ońtústikte dándi-daqylar 53 paıyz aımaqqa egilgen. Al maıly daqyldar 35 paıyz aımaqty alyp jatyr. Sondaı-aq kópjyldyq shópter qajetti kólemniń 81 paıyzyna egilgen. Baý-baqsha ónimderi men kartop 25 paıyz aımaqqa otyrǵyzyldy. Al elimizdiń ózge óńirleri dala jumystaryna daıyndyq ústinde. Barlyq egis jumystary 21,5 mıllıon gektar aımaqta júrgizilmekshi. Al osy baǵyttaǵy jumystarǵa qajetti jaǵar maı baǵasy belgilengen. Aýyl sharýashylyǵy salasynyń mamandary onyń lıtrin 72 teńgeden alady. Bul naryq baǵasynan
10-15 paıyzǵa kem. Bul máseleler keshe Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekovtyń egis naýqanynan baılanysty bergen baspasóz máslıhatynda aıtyldy, ol «Kazahstanskaıa pravda» basylymynda «Oposevnoı, lızınge ı ne tolko» atty taqyryppen basylǵan.
