Qurǵaqshylyqtyń paıdasy – sý astynan tarıhı jádigerler tabylyp jatyr
ıAntszy ózeni deńgeıiniń tómendeýinen úsh býdda músini sý betine shyqty. Arheologterdiń paıymdaýynsha, olarǵa shamamen 600 jyl bolýy múmkin. ıAntszy basseıninde jaýyn-shashyn shilde aıynan beri normadan shamamen 45% tómen jaýdy, al Qytaıdyń ońtústik-batysynda aptap ystyq tamyz aıynyń sońyna deıin saqtalady.
Eýropada sońǵy 500 jyldaǵy eń qatty qurǵaqshylyqtan Dýnaı ózeni qatty taıazdanyp, túbinen jarylǵysh zattar tıelgen ondaǵan nemis áskerı kemesiniń qaldyqtary anyqtaldy. Olar ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde Prahovo porty mańynda batyp ketken.
Irakta uzaqqa sozylǵan qurǵaqshylyq eginniń shyqpaı qalý qaýpin tóndirip, el bıligi egistikterdi sýarý úshin Mosýl qoımasynan sý jiberýge májbúr boldy. Sý aǵyzǵan kezde astynda kóne qalanyń qırandylary paıda boldy. Arheologter olardy bizdiń dáýirimizge deıingi shamamen 1400 jylǵa jatqyzady. Úıindiler Mıtannı ımperııasynyń Zakıký qalasyna tıesili. Bul ımperııa soltústik Sırııa men Mesopotamııanyń bir bóligin bizdiń dáýirimizge deıingi 1550-den 1350 jylǵa deıin baqylaýda ustaǵan.
Jańbyrdyń jaýmaýy men uzaqqa sozylǵan aptap ystyq Eýropanyń kóptegen elderinde birden qýańshylyq týdyryp, sý deńgeıi azaıǵan ózenderdiń túbinen baıyrǵy adamdardyń dabyl qaǵa qaldyrǵan eskertýleri shyqty. Olar qatty qurǵaqshylyq kezeńderinde ǵana kórinetin «ash tastar» dep atalady. Bul tastarda sý tapshylyǵynan týyndaǵan burynǵy tabıǵı apattar men soǵan baılanysty bolǵan qıyndyqtar týraly habarlamalar qashalyp kórsetilgen. Elbadan tabylǵan «ash tastaǵy» eń kóne jazba 1616 jyly qaldyrylypty, onda «Meni kórseń, eńirep jyla» dep jazylǵan.
AQSh-tyń Tehas shtatynda qurǵaǵan ózen túbinen 113 mıllıon jyl buryn tirshilik etken dınozavrlardyń izderi anyqtaldy. Ótken aptada shtattyń 90%-ǵa jýyq aýmaǵy qatty qurǵaqshylyqty bastan ótkerdi, sonyń saldarynan Ortalyq Tehas saıabaǵyndaǵy ózen tolyǵymen derlik qurǵap ketken. Ol izderi arheologter «jalǵyz reındjer izi» dep atady. 30,5 metr jerde 60-qa jýyq iz kóringen. Bul – akrokantozavr izi, ol terapod (jyrtqysh) úsh saýsaqty artqy aıaqtarymen júrgen. Olardyń boıy – 4,5 metrdeı, al salmaǵy – 7 tonnaǵa jýyq bolǵan.
Italııadaǵy tartylyp jatqan Po ózeniniń jaǵasynan balyqshylar salmaǵy 450 keli jarylmaǵan bomba tapty. Bul elde sońǵy 70 jyldaǵy eń qatty qurǵaqshylyq bolyp jatyr. Uzyndyǵy 650 km ózenniń kóptegen bóligi sýalǵan. Italııalyq áskerılerdiń aıtýynsha, 240 keli jarylǵysh zaty bar bomba Lombardtyq Borgo-Vırdjılıo aýylynyń mańynan tabylǵan.
Rımdegi Tıbr ózeninde bizdiń eramyzdaǵy 54 jyldan 68 jyly óz-ózine qol jumsaǵanǵa deıin bılik etken ımperator Neron kezinde salynǵan kópirdiń qırandylary paıda boldy. Bıyl Tıbr sýy bir metrden astam tómendep, rekordtyq mınımýmǵa jetken.
Ispandyq fermerler óspeı qalǵan egindi ýaıymdap júr, biraq ondaǵan jyldardaǵy eń qatty qurǵaqshylyqtyń bir kútpegen janama áseri arheologtardy qýantty. Ortalyq Kaseres provıntsııasyndaǵy Valdekanas sý qoımasynyń deńgeıi úshten birge tómendep, túbinen tarıhqa deıingi tas sheńberi kóringen. Bul sheńber – ıspanııalyq Stoýnhendj atalatyn Gvadalperal dolmeni, ol bizdiń dáýirimizge deıingi 5000 jylǵa jatady.
Foto: bbc.com
