«Qurǵaq qymyz Eýropanyń suranysyna ıe» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Ómirzaq Shókeev bastaǵan úkimettik top Ońtústik Qazaqstan oblysynda eki kúndik jumys saparymen boldy. Alǵashqy kúni Shymkenttegi "Nursát" shaǵynaýdanyna baryp, bas josparǵa sáıkes salynyp jatqan turǵyn úılerdiń qurylysymen tanysty. Osyǵan oraı «Egemen Qazaqstan» gazetinde kólemdi maqala jarııalandy. Basylymnyń atap ótýinshe, keshe Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary bastaǵan úkimettik delegatsııa "Beıneý-Bozoı-Qyzylorda-Shymkent" magıstraldy gaz qubyry jelilik bóliginiń alǵashqy torabyn dánekerleý rásimi sheńberinde «QazTransGaz Aımaq» AQ-tyń Túrkistan qalasyn gazben jabdyqtaý jónindegi jobasymen tanysqan. Maqala «Magıstraldy gaz qubyry Túrkistanda túıisedi» degen taqyryppen berilgen.
«Elbasy Joldaýynda kórsetilgen tapsyrmalarǵa sáıkes ınnovatsııalyq úrdisti ıgerý máselesi Semeıde de jolǵa qoıylýda. Óndiristi ýaqyt talabyna saı óristetý maqsatynda qolǵa alynǵan jobalar az emes. Sol jobalardyń aldyńǵy legi ıgerilip, óz jemisin bere bastady», dep jazady el gazeti «Egemen Qazaqstan» búgingi sanynda basylǵan «Qurǵaq qymyz Eýropanyń suranysyna ıe» degen maqalasynda. Bıeniń súti - saýmaldy birden qurǵatyp, aq untaqqa aınaldyrý Frantsııa, Germanııa sekildi elderde erterek qolǵa alynǵan. Qymyzdyń bul qurǵaq túri tek sýsyn úshin ǵana emes, dári-dármek jasaý salasynda da taptyrmaıtyn shıkizat. Dál osyndaı qurǵaq qymyz shyǵarý Semeı jerinde qolǵa alyndy. Óndiris tehnologııasy boıynsha 100 lıtr saýmaldan mólshermen 30 kılo qurǵaq untaq alynatyn kórinedi.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, keshe Aqordada Prezıdent Nursultan Nazarbaev Baılanys jáne aqparat mınıstri A.Jumaǵalıevti qabyldady. Qazirgi kezde elimizdegi aqparattyq-kommýnıkatsııalyq salada eleýli ózgerister oryn alýda. Elbasyny osy úderisterdiń barysy jáne jańalyqtyń qalaı qabyldanyp jatqandyǵy qyzyqtyrǵan. Eń aldymen, Asqar Jumaǵalıev Memleket basshysyna óz mınıstrligi úshin belgilengen negizgi maqsattyq ındıkatorlarǵa qol jetkizý baǵytyndaǵy jumys nátıjeleri týraly baıandady. «Baılanys jáne aqparat mınıstri Prezıdentke sandyq telehabar taratýǵa kóshý baǵytyndaǵy jumys nátıjelerin de málim etti. Qazaqstan 2015 jylǵa deıin Keńes zamanynan beri kele jatqan analogtyq habar taratýdan tolyq ketýi kerek», dep jazady basylym. Maqala «Elbasy aqparat salasynyń jańalyqtaryna qanyqty» degen taqyryppen berilgen.
Tamyz aıynyń sońǵy kúnderi Atyraýda ekstremıstik top músheleriniń joly kesilip, arnaıy shara aıasynda quqyq qorǵaý organdaryna qatty qarsylyq kórsetken top múshesiniń biri 29-tamyzda bolǵan oqıǵa ornynda qaza tapqan bolatyn. Osy oqıǵadan soń, oblys prokýrory Saıfolla Kemalov «Lańkestik áreket jasaýǵa bardy» degen kúdikpen eki toptyń 18 múshesi ustaldy» dep málimdegen edi. Atalǵan jaıt arqaý bolǵan maqala «Aıqyn» gazetinde «Kúdiktiler ustaldy» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń atap ótýinshe, Atyraýda jarylys uıymdastyrmaq bolǵan lańkestik toptyń 23 múshesi aqyry qolǵa túsip, qamaýǵa alyndy. Olardyń arasynda kámeletke tolmaǵan bir jetkinshek jáne ázirbaıjan ultynyń azamaty bar. Kámelet jasyna tolmaǵan kolledj stýdenti eki aı merzimge úıqamaqqa alyndy.
***
«ISLAM - BEIBІTShІLІK DІNІ»: skaýttyq qozǵalystar osylaı dep jar salmaq...». «Alash aınasy» gazetiniń búgingi nómirinde osy taqyryppen jaryq kórgen maqalada Bilim jáne ǵylym mınıstrligimen, elimizdiń skaýttyq qozǵalysy uıymymen, «Jas Qyran» áskerı-patrıottyq birlestikteriniń damytý ortalyqtarmen osy aptada Astanada «Beıbitshilik úshin mádenıet almasý» halyqaralyq sımpozıýmy ótetindigi jaıynda baıandalǵan. Basylymnyń atap ótýinshe, sımpozıým negizinen Islamnyń beıbitshilik din ekenin uǵyndyrý maqsatynda bolady. Sondyqtan da, bul iske Halyqaralyq musylmandar skaýttyq keńesi belsene atsalysýda. Qyrkúıektiń 8-12-si aralyqtarynda ótetin sımpozıýmnyń baǵdarlamasy qyzyqty sharalarǵa toly. Sonyń eń mańyzdysy - qyrkúıektiń 10-y kúni Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda ótetin «Islam - beıbitshilik dini» atty konferentsııa.
Búginde «adam kapıtaly» degen uǵym sanamyzǵa ábden sińip, turmysymyzda «modnyı» bir tirkeske aınaldy. Bile bilsek, osy ekonomıkalyq tirkeste kóp maǵyna bar. Árbir azamattyń sana-sezimin (ıntellekt), densaýlyǵyn, bilimin, sapaly eńbegi men ómir súrý deńgeıin anyqtaıtyn adam kapıtaly - otandyq ekonomıkanyń negizgi qozǵaýshy kúshi, eldiń ál-aýqatyn ósiretin biregeı faktor. Deni saý, óresi bıik adam kapıtalynyń qory sarqylmaıdy. Sondyqtan damyǵan elder barlyq qarajattyń jartysynan kóbin adam kapıtalyna salyp jatady. Sońǵy jyldary Qazaqstan da «tabıǵat kapıtalynan» buryn adam kapıtalyn damytý jumysyna erekshe basymdyq berip keledi. Osy saladaǵy elimizdiń kol jetkizgen jetistikteri keshe Astanada ótken «Táýelsizdikke 20 jyl: Qazaqstan Respýblıkasynda adam kapıtalyn damytýdyń sapasy men keleshegi» atty II Halyqaralyq konferentsııada pysyqtaldy. Alqaly jıyn arqaý bolǵan jarııalanym «Alash aınasy» gazetinde «Nazarbaev ýnıversıteti Qazaqstandaǵy adam kapıtalyn ulǵaıtady» degen taqyryppen jaryq kórdi.
***
«Keshe Parlament Senaty Halyqaralyq qatynastar, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasy Qýanysh Sultanov Shvetsııa Koroldiginiń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy ýaqytsha senimdi ókili Manne Vengborgpen kezdesti», dep jazady «Kazahstansaıa pravda» gazeti. Ekijaqty yntymaqtastyqtyń ózekti máseleleri boıynsha pikir almasý barysynda taraptar memleketaralyq qatynastardyń mańyzdy bóligi bolyp tabylatyn parlamentaralyq baılanystardy damytý jaıynda da sóz qozǵady. Kezdesýde sondaı-aq, aımaqtyq jáne halyqaralyq kún tártibindegi máseleler talqylandy.