Kúltóbe-ıAsy qazba jumystary: Ult tarıhynyń jańa paraǵyna jol ashady
Zerttelip jatqan nysan «ıAsy» degen atpen de belgili ejelgi Shaýǵar qalasynyń aýmaǵynda ornalasqan, dep habarlaıdy QazAqparat Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýtynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Aıta keteıik, eski Kúltóbe qalashyǵy 2010 jyldan beri arheolog E.Smaǵulovtyń (1952-2019) bastamasymen zertteýge alynyp, mamandardyń nazaryn ózine aýdara bastaǵan bolatyn. 2017 jyldan beri ondaǵy qazba jumystaryn QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýty júrgizip keledi. Osy kezeńderden beri Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýtynyń eń aýqymdy ári júıeli jumystary tek 2019 jyly qolǵa alynyp, oǵan «ERG Kómek» korporatıvtik qory qarjylaı qoldaý jasady.
Arheologııalyq zertteýler barysynda ejelgi Kúltóbe qalasynyń eń kem degende tórt tarıhı dáýirmen túıisetini belgili bolǵan. Sonyń ishinde qazirgi kúni tabylǵan mádenıet qabattarynyń eń tómengisi b.z.d I-II ǵasyrlarǵa tıesili, ıaǵnı, bul sarmat-qańly kezeńine jatatynyn aıtýǵa bolady.
Sonymen qatar, búgingi kúni Kúltóbe qalashyǵynda tabylǵan biregeı materıaldyq mádenıet muralarynyń kóptegen úlgilerinen mamandar eki mańyzdy dúnıeni erekshe atap ótedi: óz dáýirinde qalany qorǵap turǵan ortaǵasyrlyq qamal qabyrǵalarynyń fragmentteri; jáne sol kezeńge tıesili alty peshti keramıka óndirisiniń qaldyqtary. Arheologtar bul úlgilerdiń XIII-XIV ǵasyrǵa tıesili ekenin aıtady.
Budan bólek, mamandar «qonys» pen «qala» uǵymdarynyń arajigin ajyratyp qarastyrady. Bul rette tek bekinis qabyrǵalary bar eldi mekenderdi ǵana qalaǵa jatqyzyp, bekinisi joqtary qonys retinde qarastyrylady.
Osyǵan baılanysty Kúltóbede qamal dýaldarynyń tabylýy onyń qala formatyna jatatynyn aıǵaqtap, óz kezeginde tıisti statýsynyń, ınfraqurylym jáne tutastaı Qazaqstannyń mádenı-tarıhı landshaftyndaǵy orny bolǵanyn kórsetedi.
Bekinis dýaldarynyń fragmenti ortalyq adyrdyń ońtústik-shyǵys qaptalynda shyǵys pen ońtústiktiń jergilikti ýchaskelerinen tabylǵan. Dýaldy tapqan arheologtar uzyndyǵy 98 metr bolatyn qamal qabyrǵasynyń sovet zamanynda tolyǵymen býldozermen tegistegenin, al onyń topyraǵyn jergilikti turǵyndar sharýashylyqqa paıdalanǵanyn senimdi túrde aıtady. Bul Kúltóbe qalashyǵy kesheniniń saqtalýyna keri áserin tıgizgen.
Shyǵys ýchaskede buzylmaı aman saqtalǵan qabyrǵa fragmentteri qam-kirpishten (40h18h10 sm) qalanǵan, uzyndyǵy 25 m, qalyńdyǵy 1,7-1,9 m, al bıiktigi 2,5 metrge deıin jetedi. Qamal qabyrǵalarynyń belgili bir jerleri tikburyshty bolyp qalyńdatylǵan, ony arheologtar kúzet munarasy dep esepteıdi.
Qabyrǵalarda sylaqtyń bolmaýy onyń qalaı qalanǵanyn da anyqtaýǵa septigin tıgizedi, ári bul tutastaı Otyrar shuratynyń ortaǵasyrlyq qala qurylysyna tán ekenin aıǵaqtaıdy. Qamal qabyrǵasynyń mamandar mońǵol dáýirine deıingi kezeńge jatqyzatyn tómengi jaǵynda sylaq fragmentteriniń saqtalyp qalǵany da erekshe nazar aýdartady. Al qurastyra qalanǵan qabattar Aqorda handyǵy kezeńine tán.
«Qamal qabyrǵalaryna jáne basqa da qorǵanys nysandarynyń túrlerine tyıym salý XIII ǵasyrdyń sońyna deıin saqtalǵan. Alaıda, XIV ǵasyrdyń basynda ózara qyrqysýdyń saldarynan handyq ydyraı bastaǵanda qalalarda qamal bekinisteri qaıta salyna bastaǵan bolatyn. Bul barlyq ortalyq-azııalyq qalalarǵa, sonyń ishinde Otyrar, Kúltóbe-ıAsyǵa da tán», - deıdi «Kúltóbe-ıAsy qalashyǵy» ekspedıtsııasynyń jetekshisi arheolog Serik Aqylbek.
Kúltóbede tabylǵan arheologııalyq qazba-baılyqtardyń arasyndaǵy erekshe nazar aýdartatyny XIII-XIV ǵasyrlarǵa tán keramıkalyq sheberhanalardyń orny. Eki qatarǵa ornalasqan alty pesh kádimgi keramıkalyq tsehtyń qyzmetin atqaryp, onda as ishýge arnalǵan ydystar, tárelkeler, keseler shyǵarylǵan.
Tarıhı derekterge sáıkes, túrki dáýirinde keramıka óneri ásirese Qazaqstannyń ońtústik-shyǵys óńirlerinde keńinen taraǵan, onda sý júıelerine arnalǵan keramıkalyq buıymdar daıyndaýdyń ortalyq-azııalyq dástúri kóbirek áser etkeni baıqalady. Ondaı órkendegen qalalardyń tutastaı oramdarynda qysh qumyrashylar, temir ustalary men zergerleri bar qolóner sheberleri jumys istegen. Sonyń ishinde Uly dalanyń aýmaǵynan tysqary jerlerge de áıgili bolǵan Otyrar men Taraz keramıka mektebi ózderiniń qaıtalanbas stılimen erekshelendi.
«Jergilikti turǵyndarǵa qajettiniń bárin shyǵaryp, olardy qamtamasyz etý turǵysynan alǵanda Kúltóbe-ıAsyny asa mańyzdy qolóner ortalyqtarynyń biri boldy dep tuspaldaý da oryndy», - dep atap ótedi ónertaný kandıdaty Mádına Sultanova.
Tabylǵan arheologııalyq qazbalardy zertteı kele, ıAsy aýmaǵynda sý keramıkasyna mamandanǵan aýqymdy qysh-qumyra óndirisiniń tek XVI ǵasyrda qalyptasa bastaǵanyn aıtýǵa bolady. Munda áńgime tek tarıhı artefaktiler - dástúrli ydystar tóńireginde ǵana bolyp turǵan joq, sonymen qatar, kishkene músin túrindegi ártúrli ań men qustardy beıneleıtin, kókshil-jasyl kolorıtte saqtalǵan biregeı keramıkalar toby týraly da aıtýǵa bolady.
«Qazirgi kúni Kúltóbe qalashyǵynda ejelgi jáne ortaǵasyrlyq qyzyqty keramıkalyq qural-saımandar, kerek-jaraq buıymdardyń (negizinen sýǵa arnalǵan) júzdegen arheologııalyq úlgileri tabylǵan. Biz osy úlgilerge muqııat ǵylymı zertteý júrgizý arqyly ıAsydaǵy keramıkalyq joǵary dárejedegi kórkem óndiristiń órkendegen kezeńin odan da erte kezeńge, 200-300 jyl burynǵa shegertýge bolatynyna senimdimiz», - deıdi mádenıettanýshy Janerke Shaıǵozova.
Toqtala ketetin jaıt, «ERG» qarjylyq qoldaýy Kúltebe qalashyǵynda maqsatty túrde júrgizilip jatqan arheologııalyq jumystardyń negizgi aspektisine aınalýda. Bul óz kezeginde sózsiz ǵylymı qundylyqtarmen qatar, Elbasynyń bastamasy boıynsha qolǵa alynǵan el Úkimetiniń Túrkistan oblysy aýmaǵyn damytýǵa qosqan aıtarlyqtaı úlesin kórsetedi.
«2019 jyly qolǵa alynǵan «Kúltóbe-ıAsy qalashyǵy» jobasy ásirese jergilikti qaýymdastyq úshin aıtarlyqtaı bilim, mádenı jáne áleýmettik áleýetke ıe bolyp otyr. Óıtkeni, qazirdiń ózinde 180 jańa jumys orny ashylyp, óńirlik bilim berý qurylymdarymen baılanystar jolǵa qoıylǵan. Sonyń arqasynda stýdentter, magıstranttar men doktoranttar óz mamandyqtary boıynsha naqty dalalyq tájirıbemen shyńdalýda. Al keleshekte biz osy jobadan Túrkistannyń ekonomıkasy men mádenıetine óz úlesin qosatyn aıtarlyqtaı ári ornyqty nátıjeler kútemiz», deıdi «Kúltóbe-ıAsy qalashyǵy» jobasynyń jetekshisi, PhD Andreı Hazbýlatov.
Kúltóbe-ıAsy qalashyǵy kúni búginge deıin elimizge belgisiz bolyp kelgen otandyq tarıh pen mádenıettiń jańa paraqtaryn ashyp qana qoımaı, ulttyq mádenı kodymyzdyń jáne Qazaqstan men tutastaı Ortalyq Azııa óńiriniń asa mańyzdy kıeli orynnyń biri retindegi Túrkistannyń rýhanı qundylyqtaǵy sabaqtastyǵyn da dáleldeı túsedi.
