Kúlekbaev birneshe márte qarýly tonaý jáne qaraqshylyq shabýyldaryna qatysqan - Almaty ІІD
Almatyda asa aýyr qylmystardy jasaý ústinde ustalǵan kúdikti R. Kúlekbaevtyń qylmystyq qyzmetin zertteý barysynda mynadaı jáıtter anyqtaldy.
Ol 2010 jyly Shymket qalasynda bazarlardyń birinde altyn buıymdar satatyn satýshy áıeldi kózinen tasa qylmaı, artynan úıine deıin baqylap baryp, úıge kireberis jerde ony soqqyǵa jyqqan. Sóıtip, sómkesin urlap ketken. Al sómkeniń ishinde 115 myń teńge men uıaly telefon bolǵan.
Polıtsııanyń ázirlegen sıpattamasy boıynsha Kúlekbaev kóp uzamaı ustaldy. Sot ony shartty túrde 3 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý týraly úkim shyǵardy.
2012 jyly Qyzylorda oblysynyń krımınaldy polıtsııa basqarmasynyń qyzmetkerleri Kúlekbaevtan patrondary jáne dybys báseńdetkishi bar revolver tárkiledi. Sot, sottalýshy R. Kúlekbaevty QR Qylmystyq kodeksiniń (eski redaktsııa) 60-shy baby negizinde, Ońtústik Qazaqstan oblysy, Shymkent qalasy, Eńbekshi aýdandyq sotynyń úkimimen taǵaıyndalǵan shartty sottaý túrindegi jazany jartylaı qosa otyryp, ony 3 jyl 6 aı merzimge bas bostandyǵynan aıyrdy. Túrmede túzetý kolonııasy qyzmetkerlerine baǵynbaý, belgilengen júrip-turý tártiptemesin buzǵany úshin Kúlekbaev 14 ret tártiptik jazaǵa tartylǵan.
Qazirgi ýaqytta, sotqa deıingi tergeý jáne keshendi jedel-izdestirý sharalary aıasynda Kúlekbaevtyń eki qarýly qaraqshylyq shabýyl jáne eki tonaýshylyq áreketterge qatysy bary tekserilip jatyr.
Kúlekbaevtyń jaýabyna qaraǵanda, ol kóp jaǵdaıda áıelder men jalǵyz ketip bara jatqan jaıaý júrginshilerge shabýyl jasap kelgen. Ol ádette óziniń qurbandaryn bazarlar men dúkenderdiń mańynan torýyldaıtyn bolǵan.
Oqıǵalardyń birinde ol áıelge shabýyl jasaǵan. Ony qulatyp, azyq-túlik salynǵan paketin jáne 100 myńnan astam teńgesin jymqyrǵan.
Basqa bir jaǵdaıda áıel 500 myń teńgesinen aırylǵan.
Sonymen qatar, kúdiktiniń ómir súrý saltyn jáne aınalasymen baılanysyn zerdeleý barysynda onyń óz otbasynda da ozbyrlyq, zorlyq-zombylyq kórsetkeni anyqtaldy.
Jubaıynyń jaýabyna qaraǵanda, jubaılyq ómirdiń alǵashqy jyldarynda Kúlekbaev áıelin hıdjab kııýge májbúrlegen áıtpese jazalaıtyndyǵyn aıtyp qorqytqan.
Sondaı-aq, áıeli tergeýshilerge kúıeýiniń turaqty jumysynyń bolmaǵandyǵyn, kezdeısoq tabystarmen kúneltip kelgendigin aıtty.
Qazir Kúlekbaevtyń birinshi áıelinen de jaýap alynyp jatyr. Kúlekbaev túrmeden bosap shyqqan soń, 2015 jyldyń sońyna deıin Almatyda ýaqytsha jalǵa alǵan páterde osy birinshi áıelimen turyp kelipti. Birinshi áıeli onyń mineziniń turaqsyzdyǵyn rastady.
Esterińizge sala ketelik, qazirgi tańda quqyqqa qaıshy áreketter derekteri boıynsha, Kúlekbaevqa qatysty QR Qylmystyq Kodeksiniń 99-shy babynyń 2-shi tarmaǵy, 269-shy babynyń 2-shi tarmaǵy, 380-shi babynyń 2-shi tarmaǵy, 255-shi babynyń 4-shi tarmaǵy, 291-shi babynyń 1-shi tarmaǵy jáne 200-shi babynyń 4-shi tarmaǵy boıynsha sotqa deıingi tergeý amaldary júrgizilip jatyr.
Bul derekter Almaty qalasynyń Almaly aýdandyq ІІB men QR UQK Almaty qalasy boıynsha departamentiniń sotqa deıingi tergeý tizilimine engizildi.
Odan basqa, kúdikti 18 shildege qaraǵan túni 03 saǵat 30 mınýtta avtokólik júrgizýshisine qaraqshylyq shabýyl jasaǵan.
Bul derekke qatysty QR QK 192-shi babynyń 2-shi tarmaǵynda qarastyrylǵan qylmystar nyshandary boıynsha sotqa deıingi tergeý sharalary júrgizilýde.
Osydan birneshe mınýttan keıin ol jas áıeldi óltiredi. Bul derek boıynsha QR QK 99-shy babynyń 1-shi tarmaǵy boıynsha sotqa deıingi tergeý sharalary júrgizilip jatyr.
