«Kúldiremiz dep, búldirip júrgen joq pa?» - BAQ-qa sholý
***
«Búgin jáne erteń Reseıdiń Sankt-Peterbýrg qalasynda «Úlken jıyrmalyqtyń» sammıti ótkeli tur. Qazirgi kúnderi munda G20 elderi qarjy mınıstrleri orynbasarlarynyń kezdesýleri júrip jatyr. Keshe keshkisin aıaqtalǵan jıyndardyń negizgi maqsaty erteń qyrkúıek kúni jarııalanatyn bolyp josparlanǵan «Jıyrmalyq toby» memleket jáne úkimet basshylarynyń qorytyndy málimdemesiniń jobasyn daıyndaý bolyp tabylady. Al sammıttiń ózinde álemdegi damyǵan jáne damýshy elderdiń kópshiligindegi ekonomıka damýynyń tejelisi men olardy uzaq merzimdi ósimge bastaıtyn tetikterdi tabýdyń jaıy keńinen talqylanady», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, Álemniń eń damyǵan elder ibasshylarynyń alǵaýymen kerýen keretin bul uly jıynǵa Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev ta qatysady. Bizdiń Elbasy munda Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti jáne «Úlken jıyrmalyq» tobynyń is ústindegi tóraǵasy Vladımır Pýtınniń arnaıy shaqyrýy boıynsha baratyn bolady. Kún tártibine qazirgi tańdaǵy asa mańyzdy halyqaralyq ekonomıkalyq jáne qarjylyq máselelerdi usynatyn bul jolǵy G20 sammıtiniń salmaǵy men sapasy joǵary bolyp otyrǵany sondaı, AQSh-tyń Prezıdenti Barak Obama ózi úshin kezek kúttirmeıtin keleli is sanalǵan Sırııaǵa áýeden shabýyl jasaýdyń jaıyn Kongreste talqylaýǵa qaldyryp, osynda arnaıy kelmekshi. Sebebi, búgingi kúnderi Jer sharyndaǵy kóptegen elderde, sonyń ishinde Qurama Shtattar da bar, qalyptasyp otyrǵan ekonomıkalyq ahýal kim-kimdi de alańdatpaı qoımas edi. Maqala «Tejeýli isterdiń tetigin izdeý» degen taqyryppen berilgen.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen ótken selektorlyq rejimdegi Úkimet otyrysynda aýyl ahýaly keńinen talqyǵa tústi. Talqylanǵan másele boıynsha Óńirlik damý vıtse-mınıstri Serik Jumanǵarın baıandady. Ol búgingi kúni respýblıkamyzdaǵy eldi mekenderde 7,6 mln. adam turatynyn, barlyq aýyldardyń ishinde 1310-ynyń damý áleýetiniń joǵary, 5192-siniń ortasha bolyp tabylatynyn atap ótti. Aýyldyq aýmaqtardy ınfraqurylymdyq damytý boıynsha sharalar bilim berý, densaýlyq saqtaý, «Aq bulaq», kommýnaldyq sharýashylyqtardy jańǵyrtý jáne basqa da baǵdarlamalar boıynsha iske asyrylýda. «Otyrys qorytyndysy boıynsha, Óńirlik damý mınıstrligine múddeli memlekettik organdarmen jáne oblystar ákimderimen birlesip ústimizdegi jyldyń 1 qarashasyna deıin «Aýyldyq aýmaqtardy damytý» degen jeke taraý qosa otyryp «Óńirlerdi damytý» baǵdarlamasyna túzetýler engizý, sondaı-aq aýdandyq mańyzy bar qalalar, kentter jáne aýyldar ákimderimen jergilikti ózin ózi basqarý jáne memlekettik fýnktsııalardy ortalyqsyzdandyrý máseleleri boıynsha ádistemelik jáne túsinik jumystaryn jalǵastyra berý tapsyryldy», - dep jazady basylym «Aýyl ahýaly qashan jaqsarady?» degen taqyryptaǵy maqalasynda.
***
Keshe óz Aqordasynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev jańa elshilerdi qabyldady. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Aıqyn» gazetiniń beısenbilik nómirinde «Eki elshi qazaqsha sóıledi» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń jazýynsha, bul kúni Elbasyǵa Slovakııanyń elshisi Peter ıÝza, Grýzııanyń elshisi Zýrab Pataradze, Mońǵolııa elshisi Jagır Sýhee, Qytaı elshisi Le ıÝıchen jáne Fınlıandııa elshisi Ilkka Ýnto Kalervo Raısanen senim gramotalaryn tapsyrdy. «Bir súısintkeni, Fınlıandııa men Mońǵolııanyń jańa elshileri Qazaqstan kóshbasshysyna taza qazaq tilinde qaıyryldy. Bul - memlekettik tilge, sol arqyly memleketke kórsetken zor qurmet, ystyq yqylas bolsa kerek. Bir qyzyǵy, mońǵol memleketiniń Qazaqstandaǵy jańa elshisiniń ómirbaıanynda onyń aǵylshyn, orys, koreı tilderimen qatar, qazaqsha da biletindigi resmı jazylǵan», - delingen maqalada.
Ulybrıtanııadan bastaý alǵan sketch-shoýlar búgingi qazaq telearnalaryn da jaýlap aldy. Birneshe shaǵyn kórinisterden turatyn kishigirim baǵdarlamalardy sketch-shoý dep ataıdy. Mundaı baǵdarlamalardyń maqsaty bireý - kórermendi kúlkige qaryq qylý. Búginde otandyq telearnalardan 5-6 sketch-shoýdy kóre alasyz. Áıtkenmen, atalmysh baǵdarlamalardy kóre otyryp, kúlkige kenelý múmkin emes. Óıtkeni barlyǵy da qazaqtyń ómirin, qazaqy tirshilikti mazaqqa aınaldyrǵandaı. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Kúldiremiz dep, búldirip júrgen joq pa?» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. «Kúle bilý - ómir, kúldire bilý - óner, al kúlki bolý - ólim» degen sózdi jıi qoldanamyz. Atam qazaq: «Uıqy arsyz, kúlki arsyz, tamaq arsyz» dep úsh arsyzdy beıneleıdi. Degenmen, qaısybir telearnany tamashalap otyrǵan kórermen kóbine ezýine kúlki úıirtetin baǵdarlamalardy izdeıdi. Bul - álde Amerıkadan, álde kórshiles Reseıden kelgen dástúr bolsa kerek. Já, shynaıy kúlkige, ádemi ázilge eshteńe jetpesi anyq. Biraq telearnalar kórermen nazaryna usynatyn sketch-shoýlar ezýińizge kúlki emes, kóńilińizge kúdik, kózińizge jas úıirtedi. Nege?» - dep jazady basylym.
